Eesti Mereinstituut, Paldiski mnt. 1, EE0001 Tallinn

Presentatsioonid (mudelite tulemuste animatsioonid)

Merepinna soolsus, kaardid	Hoovused ja drifterid
kogu mudel, talv 1985/1986 (3524K)	Liivi laht, merepind, suvi 1993 (698K)
Läänemere lõunaosa, talv 1985/1986 (3465K)	Liivi laht, merepõhi, suvi 1993 (446K)
Põhja-Läänemeri, talv 1985/1986 (4083K)	Soolsuse lõiked
Soome ja Liivi laht, talv 1985/1986 (3416K)	Irbe väina sissevool, WE, jaanuar 1994 (329K)
Liivi laht, talv 1993/1994 (1047K)	Suure väina sissevool, NS, august 1994 (548K)

Animatsioonide ajasamm on soolsuse korral 1 päev ja hoovuste korral 1 tund.
 
 
 

MUDEL

Kasutatakse kolmedimensionaalset ookeani tsirkulatsiooni mudelit (3D GFDL circulation model), mis algelt töötati välja Bryan'i ja Cox'i poolt ning mida hiljem täiendas vaba merepinna lisamisega Killworth. Mudeli arvutuspiirkond on Läänemeri koos Soome ja Liivi lahega, kuid ilma Botnia laheta. Mudeli horisontaalne võrgusamm on 2.5 või 2 miili. Vertikaalne võrgusamm on 5 meetrit kuni 130 m sügavuseni, allpool kasutatakse suuremat võrgusammu. Horisontaalsed turbulentsi koefitsiendid on võetud konstantseks. Vertikaalse difusiooni korral on kasutatud Richardsoni arvust sõltuvat turbulentsi koefitsienti.

ALG- ja RAJATINGIMUSED

Temperatuuri ja soolsuse algväljad on interpoleeritud seireandmetest (HELCOM BMP) ja muudest kättesaadavatest andmetest (merefüüsika sektori CTD andmete baas, Liivi lahe projekti andmebaas etc).

Jõgede sissevoolu arvestamiseks kasutatakse kuude keskmiseid vooluhulkasid SMHI ning Liivi lahe projekti andmebaasidest. Esimestes arvutustes kasutati ka klimaatiliselt keskmisi väärtusi. Mudeli avatud radadel (Darss, Öresund, Åland'i meri) võetud arvesse pikaajaliselt keskmised soolavood.

Atmosfääri mõju (tuul ja soojusvoog) on ette antud SMHI andmebaasi põhjal. Kasutatud on ka EMHI kohalikke meteovaatlusi.