Kolm aastat tööl Fidzhil

Kuni maini 2007 töötasin TÜ Eesti Mereinstituudi raamatukoguhoidjana Mäealuse 14 majas Tallinnas. Siis aga avanes mul võimalus minna kolmeks aastaks Vaikse Ookeani lõunaossa paradiisisaarele… Siin on mõned mu muljed Fidzhi saartest, kus ajavahemikus mai 2007 kuni aprill 2010 töötasin kolm aastat raamatukoguhoidja ja PIMRIS projekti koordinaatorina Lõuna-Vaikse Ookeani Ülikoolis.



Mereteaduste osakond, PIMRIS raamatukogu asub teisel korrusel

Lõuna-Vaikse Ookeani Ülikooli (University of the South Pacific) haldab ühiselt 12 saareriiki – Cooki saared, Fidzhi, Kiribati, Marshalli saared, Nauru, Niue, Saalomoni saared, Tokelau, Tonga, Tuvalu, Vanuatu ja Samoa. Need väikesed saareriigid on laiali paisatud ligi 40 miljoni ruutkilomeetrisel alal Vaikses Ookeanis (mis on võrreldav kolmekordse Euroopa suurusega). Nende riikide ühine maismaapindala on aga võrreldav kõigest Taani pindalaga ning kogu regiooni elanikkond on vaid 1,3 miljonit.

Lisaks ülikooli peakampusele, mis asub Fidzhi pealinnas Suvas, on igas liikmesriigis oma kampus, kus toimub õppetöö. Tudengite üldarv on ligi 11000. Raamatukogu, mis oli minu juhtida, asub ülikooli mereteaduste osakonnas (Division of Marine Studies). Osakonna peamisteks õppe- ja uurimissundadeks on mereseadus ja -poliitika, jätkusuutlik kalapüük, korallrifid ja merekeskkonna bioloogiline mitmekesisus, rannikuhooldus, atollid ja väikesaared ning okeaanilised ühiskonnad. Samas asub ka Mereressursside Instituut (Institute of Marine Resources). Instituudi teadustegevus on seotud akvakultuuriga, korallriffide monitooringuga ja bioloogilise mitmekesisuse hindamisega. Vaikse Ookeani Mereressursside Infosüsteem (Pacific Islands Marine Resources Instomation System, PIMRIS) on saareriikide kalandus- ja mereressurssidega tegelevate asutuste raamatukogu- ja infokeskuste võrk. Võrku kuuluvad 5 rahvusvahelist organisatsiooni: FFA (Pacific Islands Forum Fisheries Agency), SPREP (South Pacific Regional Environment Programme), SPC (Secretariat of the Pacific Community), SOPAC (Pacific Islands Applied Geoscience Commission) ja USP (University of the South Pacific). Riigi partnerid on esindatud mere või kalandusosakondadega. Minu ülesannete hulka kuulus PIMRIS võrgu arendamine, koordineerimine, administreerimine ja juhtimine. Töökohustusi oli mul palju ja mitmekülgseid: lisaks raamatukogu juhtimisele korraldasin konverentse, koolitusi. Pidasin loenguid infokirjaoskuse programmi raames, toimetasin PIMRIS ajakirja (PIMRIS Newsletter),  juhtisin projekte. Professionaalses mõttes oli see väga huvitav ja silmaringi laiendav etapp mu elus.

Paljudel inimestel assotsieeruvad Fidzhi saared paradiisimaaga – fantastiline loodus, ilusad rannad ja soe vesi, sõbralikud inimesed. Võin kinnitada – see kõik vastab tõele. Fidzhi arhipelaagis on üle 300 saare, osa nendest asustamata. Suuremad saared on Viti Levu ja Vanua Levu, kus elab ligi 90% rahvastikust. Paljusid saari ümbritsevad korallrifid, kus saab tundide kaupa sukelduda ja snorgeldada. Tiheda töögraafiku tõttu jäid kahjuks ära mõnedki puhkuseplaanid, kuid isegi see mida õnnestus näha, jättis unustamatu mulje. Fidzhil avastasin enda jaoks veealuse maailma rikkuse. Koos teiste “rändurite” klubi liikmetega käisin matkal saare mägedes. Fidzhi saarte inimesed, nagu ka teiste Okeaania riikide rahvad sõltuvad suuresti oma igapäevaelus merest ja ümbritsevast loodusest üldse. Nad on väga osavad kala- ja meremehed. Rannalähedane püük on väga levinud, peamiselt oma pere igapäevase toitmise tarbeks. Mis üle jääb – läheb müügiks. Laupäevane Suva turg on alati väga rikkalik: koralli- ja süvamere kalad, söödavad vetikad, merekarbid, mudakrabid, krevetid jne. Töö spetsiifika tõttu pidin ka üsna palju reisima – Uus Kaledoonial, Samoal, Kiribati, Saalomoni saartel, Tuvalul. Kõik Lõuna-Vaikse ookeani saared saavad kannatada kliima soojenemise tõttu. Veetaseme tõus sunnib paljusid madalate atollide elanikke (valdavalt Tuvalus ja Kiribatis) kolima kõrgemale pinnale. Kui rääkida kliimast, siis see on hoopis erinev sellesr millega oleme siin Eestis harjunud. Fidzhil on troopiline kliima ja aastaringselt püsib soe ja niiske ilm. Talvel, mis kestab juunist augustini, on sooja 24-26 kraadi, suvel temperatuur tõuseb kuni 30-32 kraadini. Ka vesi Fidzhi randades on suvel 27-29 kraadi ringis. Troopiline suvi toob kaasa vihma, tsüklonid ja orkaanid. Viimane orkaan, mille Fidzhil üle elasin – nimega Tomas – tabas saari märtsis 2010. Ülikool pandi mitmeks päevaks kinni ja Suvas oli kuulutatud väljas liikumise keeld. Õnneks orkaani “silm” läks Suvast eemale ja ei toonud kaasa nähtavaid kahjustusi… raamatukogu põrandalt tuli siiski 20 ämbritäit vett ära korjata.



PIMRIS raamatukogu



34th IAMSLIC konverentsi osavõtjad











Päikeseloojang Honiaras (Saalomoni saared)



Bussijaam Apias (Samoa)



Tüüpiline maja Bairikis, Kiribati pealinnas



Paadisõit Tuvalu saarte vahel



Maandumine Tuvalus