Ferrybox operatiivmõõtmised

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudis on kasutusel operatiivmõtmiste süsteem "Ferrybox".

Ferrybox seire all mõistame regulaarliinidel (ships-of-opportunity) kasutatavat läbivoolumeetodil põhinevat automaatset mõõtmis- ja proovikogumissüsteemi.
Uurimislaevadel on merevee läbivoolusüsteemi kasutatud 1960. aastatest.

Läänemeres paigaldati esimene automaatne mõõtmissüsteem 1990. aastal reisilaevale “Georg Ots“, mis sõitis Soome lahes Tallinna ja Helsingi vahel. Eesti Mereinstituudi osalusel, koostöös Soome mereuuringuid teostavate laboritega alustati Ferrybox seirega aastal 1997 ja aastast 2000 on see Eesti riikliku seireprogrammi rannikumere seire üks osa. Kuni 2003. aastani toimus kogutud proovide analüüs koostöös Uusimaa keskkonnankeskuse ja Helsingi linna keskkonnaametiga. 2004. aastast, kui automaatne läbivoolusüsteem paigaldati reisiparvlaevale “Romantika” liinil Tallinn–Helsingi, on ka kõik kogutud veeproovid analüüsitud instituudi laborites. 2006. aasta alguses läks laev Tallinn–Mariehamn–Stockholm liinile, kuid seire jätkub samade põhimõtete järgi. 2009. aastast teenindab eelmainitud liini reisiparvlaev “Victoria I”.

Mõõdetavad parameetrid: automaatselt mõõdetavad parameetrid on temperatuur, soolsus, klorofülli a fluorestsents. Automaatselt salvestatakse ka laeva asukoht, kiirus ja kellaaeg. Mõõtmised toimuvad 30 sekundilise intervalliga ehk ligikaudu iga 300-350 m tagant sõltuvalt laeva liikumiskiirusest. Merevesi kogutakse 4 -5m sügavuselt.

Laboratoorselt mõõdetavad parameetrid on toitained nagu üldlämmastik (Ntot), üldfosfor (Ptot), nitraadid ja nitritid (NO2+NO3), ammoonium (NH4), ortofosfaadid (PO4) ja silikaadid (SiO3), fütoplanktoni liigiline kooseis, biomass ja arvukus ning klorofülli a kontsentratsioon.

Milleks selliseid andmeid vaja on? Operatiivselt kogutud andmed võimaldavad kiirelt anda infot meres toimunud sündmuste kohta nii avalikkusele kui keskkonnaalaseid otsuseid vastuvõtvatele ametnikele. Ferrybox seire on alternatiiviks traditsioonilisele mereseirele, mille käigus suudetakse vajaliku sagedusega katta vaid väike osa rannikulähedasi piirkondi. Traditsioonilise mereseirega võrreldes on Ferrybox käigushoidmine ka tunduvalt odavam. Ferrybox seire puuduseks on, et meres toimuvad protsessid on jälgitavad vaid pindmises veekihis. Nagu eelpool mainitud, on Ferrybox seire üks osa rannikumere seirest, mille tulemusena saab anda hinnangu rannikumere keskkonnaseisundile ning jälgida pikkaajalisi muutusi. Muuhulgas on Ferrybox seire andmeid kasutatud suviste vetikaõitsengute ennustamiseks.
Ferryboxi seire on üks osa Euroopa Liidu 6. raamprogrammi projektist Ferrybox. Läänemeres on Ferrybox seire koondatud nn. Alg@line konsortsiumi, kuhu kuuluvad läbivoolusüsteeme omavad ja kasutavad teadusasutused ja keskkonnauuringutega tegelevad institutsioonid. Töögruppi juhib Soome keskkonnanstituut ehk SYKE. Reisilaevade kasutamise võimaluste eest merekeskkonna seireks on Tartu ülikooli Eesti mereinstituut tänulik AS-le Tallink Grupp.