Kalabioloogia ja kalanduse osakond

Juhataja: Markus Vetemaa, PhD

Osakonna struktuur hõlmab viis töögruppi: rannikumere kalanduse, pelaagiliste kalade, lõhe- ja meriforelli, Peipsi ning kalanduse teabekeskuse töörühmad.

Osakonna teadusteemade spekter on väga lai. Traditsiooniliselt moodustab tööde iga-aastase tuumiku varude seire. Uuritavad populatsioonid algavad sisevetest (Peipsi järv, lõheliste kudejõed) ja ulatuvad Läänemere avamereossa (räim, kilu, tursk) ning isegi Atlandi ookeanini, kus osakonna inimesed töötavad kutselise kalapüügi vaatlejatena. Töönduskalade varu regulaarset hindamist on tehtud juba instituudi loomisest saadik Nõukogude perioodil; tänapäeval on kasutusele võetud uued kaasaegsed meetodid ning riikidevaheliste varude osas (Läänemere pelaagilised liigid, Peipsi järv) toimub töö koordineeritult naaberriikidega rahvusvaheliste uurimisgruppide koosseisus.

Lisaks eespool nimetatud peamiselt rakendusliku suunaga töödele, mida finantseerib valdavalt Keskkonnaministeerium, on viimastel aastatel palju uuringuid seotud ka Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud ja Euroopa Kalandusfondi poolt finantseeritud projektidega: näiteks hüljeste ja kalanduse vaheliste konfliktide analüüs ja lahenduste väljatöötamine (s.h. erinevate hülgepeletite katsetamine), kalakoelmute uuringud ja kudemistingimuste parandamine erinevate kunstsubstraatide paigaldamise abil, samuti püügivahendite selektiivsuse tõstmise võimaluste analüüs.

Osakonnaga on seotud palju TÜ kraadiõppureid. Seetõttu on osakonna teadustööde teine pool selgelt fundamentaalse suunitlusega: otoliitide mikrokeemia uuringud eesmärgiga analüüsida siirdekalade rändeid, mageveekalade adaptatsioonid toimetulekuks Läänemere soolases keskkonnas, immuunfunktsiooniga seotud lõivsuhted kaladel, litoraali kalafauna aastaringne dünaamika, lõheliste sigimisstrateegiad jne.