Merebioloogia osakond

Juhataja: Georg Martin, PhD


Tegevus: Merebioloogia osakond katab oma tegevuse ja kompetentsiga kogu Läänemeres leiduva mereelustiku suuruse ja taksonoomilise jaotuse. Merebioloogia osakonna koosseisus on ka akrediteeritud hüdrokeemia labor. Tegevus hõlmab nii intensiivset eksperimentaaltööd instituudi laborikompleksis kui välibaasides aga ka mahukaid välitöid nii madalas rannikumeres kui avamerel.

Tähtsamad uurimisteemad:
• Läänemere elustiku mitmekesisus ja leviku mustrid
• Läänemere planktonikoosluste leviku ja arengu seaduspärasusesd
• Läänemere põhjataimestiku levik ja dünaamika
• Võõrliikide levik ja dünaamika Läänemere ökosüsteemis
• Läänemere ökosüsteemi aine- ja energiaringe ning koosluste produktiivsus
• Merevee hapestumise ja eutrofeerumise mõju Läänemere liikidele ja kooslustele

Tähtsamad rakendusuuringud:
• Riiklik merekeskkonna seire programm (vastutav täitja aastast 1995)
• Merekeskkonna seisundi hindamine
• Merekeskkonna operatiivautomaatmõõtmised parvlaevadelt
• Rannikumere bioloogilise mitmekesisuse ja loodusväärtuste inventuurid
• GIS modelleerimine ja merepõhja liikide ja koosluste leviku kaardistamine


 



















 


Merebioloogia osakonna töötajad
 

Georg Martin osakonna juhataja, merebioloogia juhtivteadur

Minu teaduslikud huvid katavad üsna erinevaid valdkondi ulatudes merebotaanikast merekeskkonna ja -looduse kaitse korraldamiseni. Viimastel aastatel oleme koos doktorantide ja kolleegidega keskendunud mere bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonnaseisundi hindamise metoodikate arendamisele aga ka näiteks merevee hapestumise ja suuremate tehniliste installatsioonide mõjude uurimisele. CV, ResearchGate

Jonne Kotta mereökoloogia juhtivteadur

Mul on üle 20 aastane kogemus mereelustiku levikumustri, dünaamika ja rannikumere protsesside uurimisel. Minu juhtimisel teostatakse mitmekesiseid uurimistöid, nende seas võõrliikide, põhjataimestiku ja suurselgrootute, toiduvõrgustike, bentose ja pelaagilise süsteemi vastastikmõjude ning keskkonnamuutujate ja mereelustiku skaala-spetsiifiliste seoste kohta. CV, ResearchGate
 

Henn Ojaveer mereökosüsteemide juhtivteadur

Peamised uurmisvaldkonnad: Läänemere toiduahela keskmistel ja kõrgematel astmetel olevate organismide muutlikkus ning selle seos looduslike ja inimtegevuslike faktoritega erinevatel ajaskaaladel (sajand, aastakümme, aasta, sesoon); võõrliikide levik meres ning nende võrdlev mõju ökosüsteemi struktuurile ja funktsioneerimisele; Läänemere ökosüsteemi seisundi indikaatorid: nende arendamine ja teaduspõhine rakendamine. CV

 

Helen Orav-Kotta merebioloogia vanemteadur

Minu teadustöö põhisuundadeks on põhjaloomastiku ja -taimestiku liikide omavahelised suhted, bentiliste ja pelaagiliste koosluste vastasmõju, võõrliikide invasioon ja levikumustrid. Osalen põhjakoosluste ajalis-ruumiliste uuringute läbiviimises. CV, ResearchGate


Ilmar Kotta merebioloogia vanemteadur

Minu teaduslik tegevus keskendub põhjakoosluste uuringutele. Aja jooksul on välja kujunenud järgmised uurimisvaldkonnad – ruumi-, toidukonkurents ja tulnukliigid, kliima ja eutrofeerumise mõju elustikule, põhjalähedases veekihis levivad vähilaadsed, filtreerijate roll ökosüsteemis, makrovetikate ja mesoherbivooride vastasmõjud, süvendustööde mõju mereelustikule. CV

Kristjan Herkül merebioloogia vanemteadur

Minu teadustöö on seotud mere põhjaelustiku ökoloogiaga ja peamisteks uurimissuundadeks on:
- põhjataimestiku ja -loomastiku levik sõltuvalt abiootilistest keskkonnateguritest, sealhulgas liikide leviku ruumiline modelleerimine
- põhjaelustiku liikidevahelised suhted, sealhulgas võõrliikide ja kohalike liikide interaktsioonid. CV, ResearchGate

Kaire Torn merebioloogia vanemteadur

Teadussuunaks põhjataimestiku ökoloogia. Kõige enam pakuvad huvi mändvetikad. Osalen Eesti rannikumere põhjataimestiku seires ning rannikumere ökoloogilise seisundi hindamises põhjataimestiku indikaatorite põhjal. CV


Tiina Paalme merebioloogia merebioloogia vanemteadur

Minu teadushuvid on seotud eelkõige makrovetikate ökofüsioloogiaga. Peamiselt pakuvad huvi kinnitumata punavetikate (Furcellaria lumbricalis ja Coccotylus truncatus), vetikamatte moodustavate kiiresti kasvavate niitjate makrovetikate ning Läänemere võtmeliikidel kasvavate epifüütide ökoloogia ja ökofüsioloogia. Cv, ResearchGate


Mart Simm merebioloogia vanemteadur

Mesozooplankton ja tulnukliigid Liivi lahes. Ohtlikud ained Läänemere ökosüsteemis. CV



Arno Põllumäe merebioloogia vanemteadur

Minu peamiseks uurimisteemaks on zooplanktoni pikaajaline muutlikkus arvestades muutuvaid kliimatingimusi, eutrofeerumist ja võõrliikide lisandumist. Piirkondlikult olen peamiselt keskendunud Soome lahele. Lisaks on minu vastutada ka meie osakonnas alates 1993 aastast kogutud vee füüsikalis-keemiliste ja ka planktoni andmete andmebaasi täiendamine ja arendamine. CV, ResearchGate

Velda Lauringson merebiolooogia teadur

Mind huvitavad enim koosluste toimimise reeglid ja muutlikkus, liikidevahelised suhted kooslustes, samuti evolutsiooniline ökoloogia ja võõrliikide temaatika. Olen seni tegelenud peamiselt rannikumere sublitoraali põhjaloomastikuga, vähemal määral taimestiku ja planktoniga. Vastutan kahe projekti täitmise eest, neist üks uurib kinnituvate koosluste rolli ökosüsteemi tervendamises ja teine lainetusele avatuse ja süvavee kerke tähtsust rannikumere kooslustele. CV, ResearchGate

Priit Kersen merebioloogia teadur

Minu teadushuvid on seotud eelkõige makrovetikate ökoloogia ja süstemaatikaga. Peamiselt pakub huvi epibioos rannikumeres, agariku (Furcellaria lumbricalis) kui töönduslikult tarbitava punavetika ökoloogia ja vetikavarude hindamine ning merevetikate mitmekesisus ja levik. Lisaks olen vastutav bentiliste analüüside kvaliteeditagamise eest ning juhin mereseire labori kvaliteedisüsteemi (vastavalt standardile ISO/IEC 17025). CV, ResearchGate



Teemar Püss koordinaator

Töötan TÜ Eesti Mereinstituudi merebioloogia osakonnas alates 2005. aastast. Selle aja jooksul olen omandanud kõrged teadmised Eesti merealade põhjataimestikust ja -loomastikust, mida rakendan videohinnangute laboratoorsetes töödes. Lisaks koordineerin osakonnas transpordi- ja töövahendite (paadid, autod, mini-ROV, veealusete kaamerasüsteemide „drop camera“) hooldusi ning tehnikaga seotud riigihankeid. CV



Külli Lokko merebioloogia nooremteadur

Minu huviorbiiti kuuluvad zoopsammon, keriloomad, kodaamööbid ja teised meiofauna esindajad. Uurin peamiselt zoopsammoni koosluste struktuuri ja sesoonseid varieerumisi ning erinevate keskkonnategurite mõju zoopsammonile. CV


Greta Reisalu merebioloogia nooremteadur

Olen Eesti Mereinstituudi nooremteadur ja merebioloogia labori juhataja. Minu teadushuvid on seotud bentose uuringutega, keskendudes eelkõige kirpvähkide ökoloogiale. Uurin looduslike ja invasiivsete kirpvähkide elutsüklit ja populatsioonide sesoonset muutlikkust erinevates rannikumere elupaikades, samuti invasiivsete kirpvähkide edukuse põhjusi ja eelistusi uute biotoopide asustamisel. CV

Merli Pärnoja merebioloogia nooremteadur

Minu teadushuvid on seotud eelkõige rannikumere leviku- ja produktsioonimustritega ning neid mõjutavate protsesside ja teguritega. Lisaks pakub mulle huvi rannikumere põhjaloomastiku ökoloogia, eriti aga liikidest invasiivne mudakrabi (Rhithropanopeus harrisii) kui uus funktsioon Eesti rannikumere toiduahelas. CV, ResearchGate

Liina Pajusalu merebioloogia nooremteadur

Minu teadussuunaks on merevee hapestumine. Peamiselt pakub huvi, kuidas CO2 emissioonist põhjustatud merevee happesuse tõus mõjutab makrovetikaid. Lisaks tegelen erinevate merevee keemiliste näitajate analüüside teostamisega. CV


Liis Rostin merebioloogia nooremteadur

Minu teadushuvid on seotud meretuuleparkide mõju uurimisega merepõhja kooslustele Läänemere rannikumeres. Oma doktoritöö raames vaatlen Läänemere rannikumere põhjataimestiku koosluste muutust kliimamuutuste ja inimmõju taustal. CV


Silvie Lainela merebioloogia nooremteadur

Hüdrokeemia labori juhatajana on minu tööks tagada keemialabori nõuetekohane toimimine ning aruandlus. Teadussuunaks merevee hapestumise mõju süsinikuringele nii Eesti merealal kui Läänemeres üldisemalt.


Ivan Kuprijanov merebioloogia laborant

TÜ Eesti Mereinstituudi merebioloogia osakonnas alates 2008. aastast.Teadushuvid: põhjaelustik (nii taimestik kui loomastik), võõrliigid (eriti võõrkrevett Palaemon elegans) vaid ka läbivoolusüsteemid Ferrybox mis on tõhus merekeskkonna parameetrite seiramise riist. CV, ResearchGate

Kristiina Fuchs hüdrokeemia laborant,

Ülesandeks on keemialaboris keemiliste analüüside teostamine. Olen lõpetanud TTü, Matemaatika ja loodusteadused, analüütilise keemia magistriõppe 2008a. Mereinstituudis töötan alates aastast 2006. CV

 

 

Riina Klais mereökosüsteemide teadur

Minu peamised huvid ja kompetents hõlmavad keskkonnastatistikat ja looduses, peamiselt füto- ja zooplanktoni kooslustes, esinevate mustrite kirjeldamist ja seletamist keskkonna varieeruvuse ja koosluste kujunemise protsesside najal. CV

 

Merje Kiitsak laborant

Minu töökohustusteks on zooplanktoniproovide määramine, ihtüoplanktoniproovide analüüs ja arhiveerimine automaatanalüsaatoriga Zooscan, aga ka välitööde läbiviimine ja abistamine laborkatsete läbiviimisel.