Merepõhja prügi seire rannikumeres - metoodika ja hinnang MSRD aruandluseks

Merepõhja prügi seire rannikumeres - metoodika ja hinnang MSRD aruandluseks
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekt nr. 13382 

Projekti käigus töötati välja Eesti rannikumere merepõhja makroprügi hindamise metoodika ja teostati merekeskkonna seisundi hinnang MSRD aruandluses kasutamiseks. Eesti rannikumere tingimustes sobiv prügiseire metoodika madalas rannikumeres põhineb visuaalsetel hinnangutel, mis saadakse sukeldumise ning allveevideosüsteemide kasutamisel.
Projekti käigus töötati välja kaks MSRD nõuetele vastavat rannikumere merepõhja prügi indikaatorit:
D10C1.2 Merepõhja makroprügi rannikumeres, D10C1.3 Merepõhja makroprügi sadamates.
2017. aastal kogutud andmete põhjal on mõlema merepõhja makroprügi indikaatori põhjal
merekeskkonna seisund Eesti rannikumeres hea. Vahetu inimmõjuta madala rannikumere osas ehk looduslikel aladel leidub mereprügi vähesel määral. Sadama-aladel on prügi hulk oluliselt suurem. Peamiselt koosnes mereprügi metall-, puit- ning plastjäätmetest, järgnesid klaas/keraamika ning kumm (autorehvid).
Lõpparuande leiad siit. 
 
Projekti temaatikat käsitleti meedias: Kanal 2 "Merevaade" (osa 67) (http://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=76087) ja Eesti Päevaleht „Pilk vee alla toob Lennusadama merepõhjast päevavalgele õllepudelid, hunniku rehve ja ümarmudilaga poti“ Mihkel Tamm, 5.12.2017 (http://epl.delfi.ee/news/eesti/pilk-vee-alla-toob-lennusadama-merepohjast-paevavalgele-ollepudelid-hunniku-rehve-ja-umarmudilaga-poti?id=80324718). 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 

Erinevate tehnoloogiate katsetamine väljapüütud kala elusana hoidmiseks

Projketi nimi: " Erinevate tehnoloogiate katsetamine väljapüütud kala elusana hoidmiseks“.

Toetussumma: 136 567.50
Projekti kestvus: 08.02.2018 kuni 31.07.2019
Meede: Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 201

Käesoleval ajal on kalapüügiettevõtetel tõsised probleemid lõpptarbijate stabiilsel värske kalaga varustamisel.Tarbijate pidevat varustamist värske kalaga takistavad nii halvad ilmastikutingimused kui ka küllalt pikad keeluajad. Lõpptarbija aga soovib aastaringset, pidevat kalaga varustamist.Töö raames soovitatavad tehnoloogiad peaksid aitama kindlustada kohaliku püütud kala võimalikult pideva tarne lõpptarbijale. Tööde esimeses etapis keskendutakse eelkõige Peipsi järve latika käitlemisele.

 

 

 

 

VPRD rannikuvee hindamissüsteemi täiendamine

Vastavalt EL VPRD nõuetele hinnatakse rannikumere veekogumite kvaliteeti kasutades selleks välja töötatud indikaatorite süsteemi.
Projekti käigus analüüsiti põhjataimestiku indikaatori hindamisparameetrite referentsväärtusi ja klassipiire ning tõsteti põhjataimestiku sügavusleviku parameetri kvaliteeti lisasubstraadi paigaldamise läbi. Referentsväärtuste analüüsiks koguti võrdlusandmetena põhjataimestiku esinemise andmed Eesti rannikumeres alates 1959. aastast. Koondatud andmete analüüsi põhjal ei vaja parameetrite põhjataimestiku ja Fucus spp. sügavusleviku referentsväärtused korrigeerimist. Parameetri mitmeaastaste liikide osakaal üldbiomassist vajab korrigeerimist tüüpalal IV (Läänesaarte lääneosa). Ettepanek asendada mitmeaastaste liikide osakaalu referentsväärtus 90% väärtusega 80%. Põhjataimestiku kvaliteedielemendi  hindamissüsteemi interkalibratsiooni tulemuste, tüüpalade keskkonnatingimuste ja reostuskoormuse analüüsi põhjal on ettepanek tõsta tüüpala IV "väga hea/hea" ja "hea/kesine" klassipiire 10%.
Kõva substraadi vähesus suurematel sügavustel piirab põhjataimestiku sügavuslevikut ning liigse avatuse tõttu puuduvad pehmetel põhjadel kasvavad kõrgemad taimed. Seetõttu paigaldati kuue seireala transektidele teatud sügavusvahemike tagant looduslikust graniitmaterjalist lisasubstraat võimaldamaks põhjataimestikul koloniseerida sügavamaid alasid ning seeläbi hinnata objektiivselt taimestiku sügavuslevikut. Substraadi paigaldamine seirealadele oli ühekordne tegevus, mis võimaldab edaspidi hinnata põhjataimestiku levikut neis piirkondades ilma substraadi limiteerimise mõjuta.

Lõpparuande leiab siit

 

 

 

Baltic Gender

Kestvus: 1. september 2016 kuni 31. august 2020.

Partnerid: Asutus- Riik

GEOMAR Helmholtzi Ookeani Uuringute Keskus (GEOMAR) Saksamaa
Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikool (UT-EMI) Eesti
Kieli Ülikool (Kiel CAU) Saksamaa
Kieli Rakendusteaduste Ülikool (Kiel UAS) Saksamaa
Klaipeda Ülikool Leedu
Soome Keskkonnainstituut (SYKE) Soome
Lundi Ülikool Rootsi
Leibnizi Läänemere Uuringute Instituut, Warnemünde (IOW) Saksamaa

Rahastus: Horisont 2020

Eelarve: 2.2 miljonit eurot

Eesmärk: vähendada soolist ebavõrdsust mereuurimisega tegelevates teadusasutustes.

Tööpaketid (WP):

WP1 Karjääri edendamine

WP2 Töö ja pereelu

WP3 Struktuurimuutused

WP4 Soolisus mereteaduses ja -tehnoloogias

WP5 Teadlikkuse tõstmine ja teadmiste edasiandmine

WP6 Levitamine, kasutamine a kommunikatsioon

WP7 Projektijuhtimine

WP8 Soolise võrdõiguslikkuse kavade rakendamine

Täsem info: https://www.baltic-gender.eu/home

 

 

 

 

 

 

COMPLETE

Läänemere piirkonna majandamisvõimaluste täiendamine vähendamaks invasiivsete võõrliikide sissetalumist laevadega

Completing managament options in the Baltic Sea Region to reduce risk of invasive species introduction by shipping (COMPLETE)

Projekti number: #R069
Kestvus: mai 2017 kuni september 2020
Partnerid: Kotka Merendusteaduse Assotsiatsioon (juhtpartner), Soome Keskkonnainstituut, Helsingi Ülikool, Kagu-Soome Rakendusteaduste Ülikool, Assotsiatsioon Keep The Archipelago Tidy ja Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Soome), Klaipeda Ülikool (Leedu), Gdanski Ülikool (Poola), Chalmers Tehnoloogiaülikool (Rootsi), Läti Veeökoloogia Instituut (Läti), Föderaalne Merenduse- ja Hüdrograafia Agentuur (Saksamaa) ja Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut (Eesti).
Rahastaja: Euroopa Regionaalarengu Fond (INTERREG Läänemere programm)
Eelarve: 3,2 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 2,5 miljonit eurot

Projekti eesmärgiks on välja töötada terviklik ja kohandumuslik majandamise süsteem kogu Läänemere regiooni jaoks laevanduse kahe peamise ohtlike veeorganismide ja patogeenide levikutee tarbeks: ballastvee mahuti ja laeva korpus. Püstitatud eesmärk aitab kõige otsesemalt kaasa HELCOM Läänemere tegevuskavas sätestatud eesmärgi ’Mitte ühtegi uue võõrliigi introduktsiooni laevanduse vahendusel Läänemerre’ saavutamisele.
Projekti tulemina:
i) töötatakse välja soovitused täiendamaks HELCOM’i seirejuhiseid täitmaks nii EL merestrateegia raamdirektiivi tunnus #2 võõrliigid kui ka laeva ballastvee ja setete käitlemise rahvusvaheline konventsiooni (BWMC) nõudeid;
ii) pakutakse BWMC erisuste võimaldamise ühtsed aluseid, muuhulgas ühtlustades nn. sihtliikide valikukriteeriume ja luues läbipaistva süsteemi ballastvee käitlemisotsuste tegemiseks;
iii) luuakse kohaliku võimutasandi tarbeks otsustustoetuse süsteem (nn. decision support system) ballastvete majandamiseks Läänemere piirkonnas, mis muuhulgas sisaldab ka ballastvee riskihindamise, eeskirjade täitmise seire ja -jõustamise mudeleid;
iv) töötatakse välja varajase hoiatamise süsteem (nn. early warning system) andmaks teada organismide ohtlikust vohamisest sadama-aladel, kus ballastvee vahetus tuleks ajutiselt keelustada;
v) koolitatakse kohaliku tasandi ametnikke ballastvee proovide kogumiseks vastavalt BWMC nõuetele;
vi) pakutakse süsteemne ja kõikehõlmav uusim alusteave ja parim praktika otsuste tegemiseks laevakerede katmiseks kattumisvastaste värvidega. Selle tulemusena töötatakse välja Läänemere-regiooni ülesed ühised soovitused vähendamaks laevakerede pealiskasvu;
vii) luuakse teekaart kaasamaks erineva tasandi ametnikud otsustusprotsessi selle algfaasist alates, muuhulgas kaasates selleks parim rahvusvaheline teave.

Lisainfo:
Henn Ojaveer
e-post: henn.ojaveer@ut.ee
mobiil: 5158328

 

 

 

 


 

RETROUT

RANNIKU KALASTUSTURISMI ARENDAMINE, EDENDAMINE JA KESTLIK MAJANDAMINE LÄÄNEMERE PIIRKONNAS (RETROUT)

Development, promotion and sustainable management of the Baltic Sea Region as a coastal fishing tourism destination (RETROUT)


Projekti number: #R065
Kestvus: oktoober 2017 kuni september 2020
Partnerid: Balti Keskkonnafoorum, Tartu Ülikooli Mereinstituut ja MTÜ Eesti Kalaturism Eestis, Stockholmi lääni läänivalitsus (juhtpartner), Kuninglik Tehnoloogiainstituut ja Haninge vald Rootsis, Kurzeme planeerimispiirkond, Toiduohutuse, loomatervise ja keskkonna instituut “BIOR” ja Ventspilsi omavalitsus Lätis, Klaipeda ülikool ja Leedu Põllumajandusministeeriumi alla kuuluv Kalandusamet Leedus, Kalandusuuringute riiklik instituut ja turismiliit "Northern Kashubia" Poolas ning Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM Soomes.
Rahastaja: Euroopa Regionaalarengu Fond (INTERREG Läänemere programm)
Eelarve: 3,2 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 2,6 miljonit eurot
 

 

 

 


Projekti peamine eesmärk on arendada ja edendada kalastusturismi rannikupiirkondades, keskendudes peamiselt meriforellile. Projekti sihtrühmadeks on harrastuskalapüügi teenusepakkkujad ja harrastuskalapüügiühingud, valdkonnaga seotud ametiasutused, rannikupiirkonna kohalikud omavalitsused ja turismiametid.
Projektil on 3 peamist suunda:
• Rannikupiirkonna kalastusturismi sihtkohtade arendamine ja edendamine - tegevuse raames koostatakse partnerriikides valitud sihtkohtadele (Eestis Viinistu) kalastusturismi arengukavad – sh kalapüügikohtade kaardistamine, taristu investeeringute vajaduse määratlemine, peamiste huvirühmade identifitseerimine ja kommunikatsioonistrateegia koostamine. Antud lahendust on võimalik hiljem rakendada ka teiste kalastusturismi sihtkohtade loomisel.
Samuti luuakse ühtne IT lahendus kalastusturismi sihtkohtade turustamiseks välisriikides.
• Poliitikauuringud ja kalastusturismi võrgustiku loomine - tegevuse raames kogutakse algandmed kalastusturismi sektori kohta, koostatakse stsenaariumid praeguste ja tuleviku kalavarude kohta ning saadud andmete põhjal tehakse vajadusel soovitused seadusandluse muutmiseks.
• Jõgede taastamise töövahendid - tegevuse raames viiakse läbi uuring praeguseks elluviidud taastamisprojektide õnnestumistest ja ebaõnnestumistest, luuakse ühine, standardiseeritud metoodika jõgede ja kalavarude olukorra hindamiseks ning tehakse praktilisi jõgede taastamisi (seoses meriforelli kudealadega) igas partnerriigis.

Lisainfo:
Martin Kesler
martin.kesler@ut.ee
+372 56278606
 

 

 

BalticRIM

BalticRIM_poster 2018

 

Mereveel põhineva kalakasvatuse heitvee puhastamine suurvetikate kultiveerimise kaudu

Projketi nimi: "Mereveel põhineva kalakasvatuse heitvee puhastamine suurvetikate kultiveerimise kaudu"

Toetussumma: 406 401.-
Projekti kestvus: 01.08.2017 kuni 31.12.2020
Meede: vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Lühikirjeldus: Projekti eesmärk on ressursisäästlike lahenduste väljatöötamine.
Kalakasvatus on väga ressursimahukas ettevõtmine. Kõige suuremaks ressursiks mida kasutatakse on looduslik vesi. Erinevat tüüpi kalakasvatustel on vee tarbimise määr erinev, samas on ikkagi väga suureks probleemiks nii kasvatuse vee taaskasutamisel kui loodusesse tagastamisel just kalakasvatusest pärinevate toitainete sisaldus. Tänapäeval on kasutusel erinevad kasvatusest tuleneva vee puhastamise ja toitainete ärastamise võtted, mis on kõik kas kallid või siis jälle seavada teatud piirangud vee kasutamisele kas mahtude või kvaliteedi tõttu.

 

 

 

 

 

 

Baltic LINes

Baltic LINes projekti eesmärgiks on jõuda Läänemere ulatuses ühiste lahendusteni laevateede ja energia ülekande merekoridoride suhtes, mis võiksid järgnevalt olla integreeritud rahvuslike mereruumi planeerinutesse. Selliselt välditakse planeeringute piiriülest mittevastavust ja luuakse eeldused Läänemere mereruumi efektiivseks kasutamiseks ja sinimajanduse kasvupotentsiaali realiseerimiseks.

Esmakordselt luuakse hästi struktureeritud ja koordineeritud rahvuslike ja rahvusvaheliste huvirühmade konsultatsiooniprotsess, mille käigus lepitakse kokku osapooli rahuldavad ja merekeskkonna head seisundidt tagavad mereruumi planeeringu lahendused.

Läänemere ulatuses kogutud andmed analüüsitakse ning luuakse ühine mereruumi plameeringu koordinatsiooni protsess, ühised planeeringu kriteeriumid ning planeeringulahenudsed. Tuginedes projekti tulemustele saab võimalikuks kavandada laevateid ja energi ülekande merekoridore tulevaseks 10-15 aastaks ning tugevdada seeläbi ka investeerijate kindlustunnet. 

Projekti kestvus: Märts 2016 kuni veebruar 2019
Eelarve: 3 409 458 EUR
 

Intensiivse kultiveerimistehnoloogia välja töötamine, katsetamine ja evalveerimine agariku Furcellaria lumbricalis kinnitumata vormi kasvatamiseks

Projketi nimi: "Intensiivse kultiveerimistehnoloogia välja töötamine, katsetamine ja evalveerimine agariku Furcellaria lumbricalis kinnitumata vormi kasvatamiseks"

Toetussumma: 343 090.-
Projekti kestvus: 01.07.2017 kuni 31.12.2019
Meede: vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Lühikirjeldus: Projekti eesmärk on uute ja perspektiivsete liikide kasvatamise tehnoloogiate väljaarendamine.
Punavetika Furcellaria lumbricalis (agariku) lahtist vormi on töönduslikult kasutatud alates eelmise sajandi 60ndatest aastatest, kuid tema loodusliku, Kassari lahes paikneva koosluse kasutamine on piiratud ja seetõttu on viimastel aastatel otsitud võimalusi agarikku kasvatada teistes Eesti rannikumere piirkondades kasutades erinevaid ekstensiivse kultiveerimise meetodeid ja tehnikaid. Kahjuks ei ole senised katsed agarikku meres kultiveerida osutunud edukateks, eelkõige Läänemere muutlikesse tingimustesse mittesobivate tehniliste lahenduste ja suure epifüütide koormuse tõttu. Tegevuse käigus töötatakse välja spetsiaalne kultiveerimistehnoloogia, mis tagab opti-maalsed kasvutingimused agariku F. lumbricalis lahtise vormi biomassi juurdekasvuks maismaal paiknevates loodusliku merevee läbivooluga ja kunstliku (kontrollitud) valgusega mahutites. Väljatöötatud tehnoloogiat on võimalik rakendada agariku töönduslikuks kasvatamiseks.

 

 

 

 

 

Peipsi järve töönduspüügil esinev tagasiheide ja selle ellujäämus: erinevate püügimeetodite mõju hinnang

Projekti nimi: „Peipsi järve töönduspüügil esinev tagasiheide ja selle ellujäämus: erinevate püügimeetodite mõju hinnang“
Viitenumber: 811017780001
Toetussumma: 158 000.-
Meede: kalapüügi innovatsioonitoetus

Lühikirjeldus: Projektil on kaks peamist eesmärki: lisaks kalavarude hea seisundi säilitamisele ka säästlike ja keskkonnasõbralike lahenduste väljatöötamine kalapüügiks. Töö käigus hinnatakse levinumate töönduslike püügiviiside: mõrra-, nakkevõrgu- ja põhjanoodapüügil püünisesse sattunud ebasoovitavate isendite hulka ja ellujäämust pärast veekogusse vabastamist. Töötatakse välja soovitused, kuidas saavutada tagasiheidetud kala maksimaalne ellujäänus. Lisaks sellele võimaldab projekti tulemus parandada kalavarude suuruse ja suremuse hinnanguid ning organiseerida kutselist püüki ajalis-ruumiliselt ning metoodiliselt nii, et soovimatute kalaliikide suremus oleks minimaalne.

 

 

 

 

 

 

Ümarmudil Eesti rannikumeres: rakendusuuring edasise meetmekava väljatöötamise aluseks

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekt nr. 5028

Ümarmudil on Eesti rannikumeres üks invasiivseimaid võõrliike, kes mõjutab mereökosüsteemi erinevaid komponente ja -protsesse ning seeläbi ka inimese poolt tarbitavaid  ökosüsteemi teenuseid. Muuhulgas on mõjutatud liigiline mitmekesisus, koosluste struktuur, aineringlus ja kalasaakide koosseis. Kuna ümarmudila levila ja arvukus on viimasel ajal suurenenud, siis on tegelikult viimane aeg luua ja koondada vajalik info, mida saaks kasutada ümarmudila ohjamise meetmekava koostamiseks. Olulisimad siinjuures on  ümarmudila tiheduse ja toitumisökoloogilised uuringud, mille alusel saaks hinnata ta mõju kooslustele, veesamba parameetritele ja ökosüsteemi toimimisele tervikuna. Sama oluline on hinnata ümarmudila osatähtsust kohalike rannikumere röövkalade (nt. ahven ja haug) toidus. Lisaks hinnatakse ka isendite rände ulatust, mis on ääretult oluline võimalike ohjamismeetmete ruumilise skaala arvestamisel. Projekti käigus kogutud antakse hinnang ümarmudila mõjust ökosüsteemile ja tema levikut ja arvukust mõjutavatest teguritest.

Lõpparuande leiad Siit

 

 

 

 

 

 

 


 

 

 

Merepõhja taimestiku ja vee sügavuse kaardistamine lennuvahendil paikneva kaugseire sensoriga.

KIK merekeskkonna programmi projekt nr 9768 „Merepõhja taimestiku ja vee sügavuse kaardistamine lennuvahendil paikneva kaugseire sensoriga.“


Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks oli kasutada kontaktmõõtmisi kombineeritult kaugseire andmetega madala rannikumere elupaigatüüpide ja vee sügavuse kaardistamiseks. Kaugseire võimaldab pakkuda ruumiliselt katkematut informatsiooni suuremate merealade kohta nii merepõhja elupaikade kaardistamiseks kui ka vee sügavuse hindamiseks. Samuti annab kaugseire võimaluse merepõhja elupaikades toimuvate laiaskaalaliste muutuste jälgimiseks. Läänemere vee suure hägususe tõttu ei võimalda kaugseire meetod kaardistada merepõhja üle 4-5 m sügavuses, kuid selliseid madalamaid alasid, kus kaugseire meetodit on võimalik rakendada, leidub näiteks Lääne-Eestis laialdaselt.
Kuna kaugseireandmetega saadi informatsiooni lisaks merealadele ka rannikualadelt, oli käesoleva töö üheks eesmärgiks lisaks veel hinnata pilliroo levikumustreid uurimisalade rannikupiirkondades kasutades kaugseiremeetodeid.

Kaugseireandmeid koguti kolmest Eesti rannikumere piirkonnast: Väike Väin, Hiiumaa laidude piirkond ja Pakri saarte ümbruse mereala. KIK projekti raames madala rannikumere kohta koostatud põhjataimestikukaartide ja vee sügavuskaartide ning pilliroo leviku hinnangud on kättesaadavad: SIIT
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Plan4Blue

Plan4Blue (Maritime Spatial Planning for Sustainable Blue Economies)

Click on Logo to Plan4Blue project webpage!

University of Tartu (Estonian Marine Institute and School of Economics and Business Administration) is an acting partner in the Plan4Blue project (Maritime Spatial Planning for Sustainable Blue Economies).


 

 

 

 

 

 

 

 


 

 

Plan4Blue brings together the key blue growth and maritime spatial planning actors from Estonia and Finland to identify pathways to sustainable use of the sea areas and resources. The collaborative process analyses economic potential of the scenarios and identifies environmental risks and management options.

Plan4Blue project main aim is to support the growth of marine and maritime sectors in a way that emphasizes the need to find a balance between economic, social and environmental goals.The project activities focus on Gulf of Finland and Archipelago Sea areas covering sea areas of Estonia and Finland.

The main activities and outputs are:
• to develop cross-border Maritime Spatial Planning objectives, planning options and a framework for continuous collaboration
• to produce together Blue Economy scenarios and to conduct spatial analysis of potentials and risks of Blue Economy.
• to develop guidelines for multidisciplinary analyses and stakeholder process to support Maritime Spatial Planning

This project has a total budget of about 2 million euros, receiving funding from the EU Interreg Central Baltic Programme. The budget set up by The University of Tartu is 453.400 euros including the 68.010 euros of co-financing by Estonian Environmental Investment Centre. The project is carried out between Oct 1st, 2016 and Dec 31st, 2019.

The Finnish Environment Institute is the leading partner of the Plan4Blue project. Other partners are University of Turku (Centre for Maritime Studies, Turku School of Economics, Department of Geography and Geology); Helsinki-Uusimaa Regional Council; Regional Council of Southwest Finland; Baltic Environment Forum Estonia. Associated partners are The Estonian Ministry of Finance and the county administrations of Lääne-Viru, Harju and Ida-Viru. Additionally, a broad collaboration takes part between the stakeholders of maritime spatial planning.
 

 

 

BBG

Toetades Läänemere sinimajanduskasvu - suuremastaapsete jätkusuutlike karbikasvanduste rajamine reostuse eemaldamise eesmärgil (BBG)

Kestus: 1.05.2016 – 30.04.2019; Eelarve: 382 389,30
Läänemere sinise majanduskasvu (BBG) projekti eesmärgiks on arendada söödava rannakarbi ulatuslikku kasvatamist Läänemere regioonis eesmärgiga eemaldada sel teel mereveest ülearuseid toiteaineid. Söödava rannakarbi ulatuslikku kasvatamist Läänemeres saab vaadelda ka kombinatsioonis vetika- ja kalakasvatusega. Söödav rannakarp ise on kasutatav toorainena sööda tootmisel, mille tulemusena väheneb vajadus kalajahu ja soojaoa järele. Varasemate sellesuunaliste projektide tulemused on näidanud söödava rannakarbi kasvatamise positiivset mõju merekeskkonnale ning käesoleva projekti ülesandeks on liikuda karbikasvatuse pilootprojektide tasandilt Läänemere laiaulatusliku ja tegeliku karbikasvatuse tasandile. Sellest tulenevalt on projektil ülisuur potentsiaal Eesti rannikumerre aastakümnetega kuhjunud toitainete eemaldamisel ja suurt majanduslikku kahju põhjustavate eutrofeerumise ilmingute vähendamisel. Selle kaudu panustab projekt otseselt rannikumere veekvaliteedi parandamisse ja lisaboonusena võimaldab ka turismipotentsiaali suurendamist. Ühtlasi aitab projekt saavutada Eesti rannikumere head seisundit ning panustada EL Veepoliitika Raamdirektiivi, Merestrateegia raamdirektiivi ja Loodusdirektiivi nõuete täitmisse.


 


 

BONUS STORMWINDS

The BONUS STORMWINDS project aims to contribute science-based analyses and practice-oriented tool developments for enhancing maritime safety and accident response, during winter in the northern Baltic Sea.

 

 

ECOSEAL

ECOSEAL - kas jätkusuutlikud imetajapopulatsioonid
saavad eksisteerida koos elujõulise kalandusega?
ECOSEAL - Balancing between sustainable seal
population management and fisheries)


Läänemere hallhülge arvukus on viimastel aastakümnetel tõusnud. Paralleelselt sellega on kasvanud loomade poolt rannakalandusele tekitatud kahju. Samas upub igal aastal mõrdades märkimisväärne kuigi paraku täpselt teadmata arv sinna kerget saaki otsima läinud loomi. Niisiis on konflikt kahepoolne. Hukkunud loomade arvu ja vanuselise ning soolise jaotuse väljaselgitamine oligi üks projekti ECOSEAL peaülesannetest. Teiseks tähtsaks teemaks oli uurida hüljeste toidueelistusi ning selles esineda võivaid ajalisi ja ruumilisi erinevusi. Erinevate meetoditega (toidujäänused seedekulglas, rasvhapete analüüs, isotoop- ja DNA-analüüs) võrreldi Soome, Rootsi ja Eesti loomi. Andmed loovad senisest täpsema pildi hallhülge ökoloogilisest rollist Läänemeres. Lisaks eeltoodule anti täpne hinnang hülgekahjudele ning analüüsiti erinevaid võtteid kuidas kahjusid vähendada sealjuures populatsiooni elujõulisust kahjustamata. Täpsem info ja uurimistulemused on esitatud projekti kodulehel www.ecosealproject.eu
Projekti toetavad INTERREG IV A Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KESTA - Eesti merekeskkonna elurikkuse seisund ja selle võimalik tulevik

Projekti üldeesmärgiks on (1) välja arendada teoreetiline raamistik Eesti merekeskkonna elurikkuse ruumilise ja ajalise varieeruvuse kirjeldamiseks, (2) rakendada saadud andmeid, mudeleid ja teadmisi merekeskkonna muutuste stsenaariumide kirjeldamisel muutuvate survetegurite sh.uute inimmõjude ja kliimamuutuste taustal ning (3) publitseerida loodud mudelitulemused nii juhtivates eriala-ajakirjades kui ka erinevate avalike kaardirakenduste näol kasutajasõbralikus veebikeskkonnas. Eesmärkide saavutamiseks tehakse tihedat koostööd vastava suuna kolleegidega teistest riikidest eelkõige läbi globaalsete ühisprogrammide ja rahvusvaheliste teadusorganistasioonide.

BONUS INSPIRE

Ruumiliste protsesside arvestamine ökosüsteemi mudelites tagamaks kalavarude säästlik kasutamine (INSPIRE)

Projekti peamine eesmärk on töötada välja meetodid hindamaks Läänemere keskkonnatingimuste ajalis-ruumilise varieeruvuse olulisust peamiste töönduskalade varude – räim, kilu, tursk ja lest – ökosüsteemipõhiseks majandamiseks. Projekti esmärgi saavutamiseks uuritakse, millised on kalaliikide erinevate elustaadiumide (vastsed, noorjärgud, täiskasvanud kalad) jaoks eelistatud ja olulised keskkonnatingimused ja elupaigad meres ning millised on need võtmetähtsusega protsessid, mis mõjutavad kaladele oluliste elupaikade ja selle tulemusel ka kalade leviku ajalis-ruumilist varieeruvust. INSPIRE ühe olulisema rakendusliku tulemusena töötatakse välja lestavarude suuruse hinnangu meetodid ning täiustatakse räime, kilu ja tursavarude hindamise metoodikaid.

Projekti kestvus: 01.02.2014 kuni 31.01.2018

Projekti rahastajad: Euroopa komisjon koos rahvuslike finantsinstitutsioonidega.

Projekti partnerid
Juhtpartner: Tartu Ülikool (projekti koordinaator – Henn Ojaveer)
Partnerid: Danish Technical University (Denmark), National Marine Fisheries Research Institute (Poland), Swedish University of Agricultural Sciences (Sweden), Institute of Food Safety, Animal Health and Environment (Latvia), Thünen Institute of Baltic Sea Fisheries, Federal Research Institute for Rural Areas, Forestry and Fisheries (Germany), University of Hamburg (Germany), Finnish Game and Fisheries Research Institute (Finland), Helmholtz Centre for Ocean Research Kiel (Germany), Lund University (Sweden), Uppsala University (Sweden).

Info: www.bonusportal.org/bonus_projects/viable_ecosystem_projects_2012/inspire