Merekeskkonna seisundi parandamine vesiviljeluse abil

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekt nr. 9658

Töö üheks eesmärgiks on määratleda rahvusvaheliselt olulise ja pikkade traditsioonidega vesiviljelusliigi, söödava rannakarbi (Mytilus trossulus) kasvupotentsiaal Eesti rannikumeres. Töö teiseks eesmärgiks on uurida karbiviljeluse tehnilist teostatavust ja karbikasvanduse keskkonnamõju Pärnu lahe näitel ja hinnata seni majanduslikult kasutamata liigi rändkarbi (Dreissena polymorpha) Pärnu lahe populatsiooni kasvukiirust ja kasutatavust.

Lõpparuande leiad siit
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Merepõhja taimestiku ja vee sügavuse kaardistamine lennuvahendil paikneva kaugseire sensoriga.

KIK merekeskkonna programmi projekt nr 9768 „Merepõhja taimestiku ja vee sügavuse kaardistamine lennuvahendil paikneva kaugseire sensoriga.“


Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks oli kasutada kontaktmõõtmisi kombineeritult kaugseire andmetega madala rannikumere elupaigatüüpide ja vee sügavuse kaardistamiseks. Kaugseire võimaldab pakkuda ruumiliselt katkematut informatsiooni suuremate merealade kohta nii merepõhja elupaikade kaardistamiseks kui ka vee sügavuse hindamiseks. Samuti annab kaugseire võimaluse merepõhja elupaikades toimuvate laiaskaalaliste muutuste jälgimiseks. Läänemere vee suure hägususe tõttu ei võimalda kaugseire meetod kaardistada merepõhja üle 4-5 m sügavuses, kuid selliseid madalamaid alasid, kus kaugseire meetodit on võimalik rakendada, leidub näiteks Lääne-Eestis laialdaselt.
Kuna kaugseireandmetega saadi informatsiooni lisaks merealadele ka rannikualadelt, oli käesoleva töö üheks eesmärgiks lisaks veel hinnata pilliroo levikumustreid uurimisalade rannikupiirkondades kasutades kaugseiremeetodeid.

Kaugseireandmeid koguti kolmest Eesti rannikumere piirkonnast: Väike Väin, Hiiumaa laidude piirkond ja Pakri saarte ümbruse mereala. KIK projekti raames madala rannikumere kohta koostatud põhjataimestikukaartide ja vee sügavuskaartide ning pilliroo leviku hinnangud on kättesaadavad: SIIT
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Plan4Blue

Plan4Blue (Maritime Spatial Planning for Sustainable Blue Economies)

Click on Logo to Plan4Blue project webpage!

University of Tartu (Estonian Marine Institute and School of Economics and Business Administration) is an acting partner in the Plan4Blue project (Maritime Spatial Planning for Sustainable Blue Economies).

Plan4Blue brings together the key blue growth and maritime spatial planning actors from Estonia and Finland to identify pathways to sustainable use of the sea areas and resources. The collaborative process analyses economic potential of the scenarios and identifies environmental risks and management options.

Plan4Blue project main aim is to support the growth of marine and maritime sectors in a way that emphasizes the need to find a balance between economic, social and environmental goals.The project activities focus on Gulf of Finland and Archipelago Sea areas covering sea areas of Estonia and Finland.

The main activities and outputs are:
• to develop cross-border Maritime Spatial Planning objectives, planning options and a framework for continuous collaboration
• to produce together Blue Economy scenarios and to conduct spatial analysis of potentials and risks of Blue Economy.
• to develop guidelines for multidisciplinary analyses and stakeholder process to support Maritime Spatial Planning

This project has a total budget of about 2 million euros, receiving funding from the EU Interreg Central Baltic Programme. The budget set up by The University of Tartu is 453.400 euros including the 68.010 euros of co-financing by Estonian Environmental Investment Centre. The project is carried out between Oct 1st, 2016 and Dec 31st, 2019.

The Finnish Environment Institute is the leading partner of the Plan4Blue project. Other partners are University of Turku (Centre for Maritime Studies, Turku School of Economics, Department of Geography and Geology); Helsinki-Uusimaa Regional Council; Regional Council of Southwest Finland; Baltic Environment Forum Estonia. Associated partners are The Estonian Ministry of Finance and the county administrations of Lääne-Viru, Harju and Ida-Viru. Additionally, a broad collaboration takes part between the stakeholders of maritime spatial planning.
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

BBG

Toetades Läänemere sinimajanduskasvu - suuremastaapsete jätkusuutlike karbikasvanduste rajamine reostuse eemaldamise eesmärgil (BBG)

Kestus: 1.05.2016 – 30.04.2019; Eelarve: 382 389,30
Läänemere sinise majanduskasvu (BBG) projekti eesmärgiks on arendada söödava rannakarbi ulatuslikku kasvatamist Läänemere regioonis eesmärgiga eemaldada sel teel mereveest ülearuseid toiteaineid. Söödava rannakarbi ulatuslikku kasvatamist Läänemeres saab vaadelda ka kombinatsioonis vetika- ja kalakasvatusega. Söödav rannakarp ise on kasutatav toorainena sööda tootmisel, mille tulemusena väheneb vajadus kalajahu ja soojaoa järele. Varasemate sellesuunaliste projektide tulemused on näidanud söödava rannakarbi kasvatamise positiivset mõju merekeskkonnale ning käesoleva projekti ülesandeks on liikuda karbikasvatuse pilootprojektide tasandilt Läänemere laiaulatusliku ja tegeliku karbikasvatuse tasandile. Sellest tulenevalt on projektil ülisuur potentsiaal Eesti rannikumerre aastakümnetega kuhjunud toitainete eemaldamisel ja suurt majanduslikku kahju põhjustavate eutrofeerumise ilmingute vähendamisel. Selle kaudu panustab projekt otseselt rannikumere veekvaliteedi parandamisse ja lisaboonusena võimaldab ka turismipotentsiaali suurendamist. Ühtlasi aitab projekt saavutada Eesti rannikumere head seisundit ning panustada EL Veepoliitika Raamdirektiivi, Merestrateegia raamdirektiivi ja Loodusdirektiivi nõuete täitmisse.


 


 

BONUS STORMWINDS

The BONUS STORMWINDS project aims to contribute science-based analyses and practice-oriented tool developments for enhancing maritime safety and accident response, during winter in the northern Baltic Sea.

 

 

Baltic LINes

The project aims to increase transnational coherence of linear infrastructure, e.g. shipping routes and energy corridors, in Maritime Spatial Plans in the Baltic Sea Region. This prevents cross-border mismatches and secures transnational connectivity as well as efficient use of Baltic Sea space.
 

 

 

Koha kunstkoelmud

KIK lõpparuanne

Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 projektid 

 

Poolsiirdekalade kudealad Väinameres ja Liivi lahe põhjaosas: seisund ja kvaliteedi parandamise võimalused

ANNOTATSIOON (Kestus: 2012 oktoober – 2015 juuni; Eelarve: 198375 eurot)
Projekti eesmärk oli Väinamere tööndusliku ja harrastusliku püügi seisukohast oluliste poolsiirdekalade peamiste kudealade väljaselgitamine ning konkreetsete soovituste andmine nende liikide kudemistingimuste parandamiseks. Enamik merest püütud hauge pärinesid tabamise koha läheduses asuvatelt koelmutelt, mis ühtis senise teadmisega, et rännete ulatus meres on üldiselt väiksem kui 10 km kodujõe suudmest. Projekti käigus tuvastati (kasutades otoliitide mikrokeemiat) aga ka isegi kuni 50 km pikkuste rännete olemasolu, mis on uus fakt. Selgus, et enamik Väinamere haugidest (enam kui 90%) on tänapäeval sündinud magevees; vaid Saarnaki saare lähedal oli arvestatavas osas ka riimveelistel koelmutel sündinud kalu. Mõnikümmend aastat tagasi oli meres kudemise osakaal märksa suurem. Säina puhul uuriti põhjalikult magevees kudemise osakaalu, rändeid ning vanuse ja kasvu parameetreid. Uuringu tulemused näitasid, et kolme põhiliigi (haug, säinas, luts) puhul on Väinamere varu moodustumisel kõige olulisemad Läänemaal asuvad suured mageveesüsteemid (Matsalu ja Haapsalu laht ning sinna voolavad jõed). Haugi puhul järgnes Saaremaa (eeskätt Võlupe jõgi ja Järeveküla järved), aga säina osas Hiiumaa (Käina laht). Projekti lõpparuanne toob välja hinnangu kõigi Väinamerre voolavate jõgede seisundi kohta (lähtudes sobivusest kolmele uuritud liigile) ja annab soovitused kudealade taastamise prioritiseerimisel. Lisaks projekti rakenduslike eesmärkide täitmisele oli tulemuseks ka nelja eelretsenseeritud teadusartikli avaldamine ning kaks veel avaldamata käsikirja.

ABSTRACT (Duration: 2012 October – 2015 June; Budget: 198375 euro)
The aim of the project was to study, which spawning rivers contribute most to the stocks of pike, ide and burbot inhabiting Väinameri Sea, as well as to find out where restoration activities (opening of the rivermouths clogged up by dense river beds etc.) are meaningful. Most of the Väinameri pikes were caught closer than 10 km to their home (birth) rivers, but, according to the otolith analyse, some migrated almost 50 km, which is fully new information. It was also revealed, that more than 90% of pikes caught from Väinameri were born in fresh waters, which indicates a change – some decades ago their share was much bigger. Only around Saarnaki island brackish-water spawning pikes still dominated. The results of the study showed that for all three studied species spawning rivers of Läänemaa County (mainly these flowing into Matsalu and Haapsalu bays) are the most important. For the pike fresh waters of Saaremaa (R. Võlupe and L. Järveküla) followed in significance, but for ide second most important area was Käina Bay (Hiiumaa). Report of the project presents data about the situation (quality) of all spawning rivers, which contribute to the recruitment of the Väinameri fish stocks, based on the suitability for the three main species. Also, the detailed suggestions for restoration are listed. Besides filling all the applied aims of the project, the results have been published in four pre-reviewed scientific journals.

 

 

Tartu Ülikooli Mereinstituudi kalanduse teabekeskuse hoone renoveerimine


Viitenumber: 931214780024
Meede: 3.1.2
Toetuse summa:

Projekti eesmärgiks oli asutustevahelise kalanduse teabekeskuse (www.kalateave.ee) hoone renoveerimine Pärnus.

 


Põhjanooda selektiivsuse parandamise uuring


Viitenumber: 931210780005
Meede: 3.1.2
Toetuse summa: 124627,71

 

 

Kalapüügi ja selleks kasutatavate passiivsete püüniste selektiivsusalane uuring


Viitenumber: 931210780006
Meede: 3.1.2
Toetuse summa: 241586,03

 

 

Püügivõimsuse analüüs ja püügikoormuse soovitused Peipsi ja Lämmijärve kalavaru majandamiseks


Viitenumber: 931210780009
Meede: 3.1.2
Toetuse summa: 49979

 

 


Kalanduse info-, koolitus- ja nõuandekeskus


Viitenumber: 931210780010
Meede: 3.1.2
Toetuse summa: 1910319
Asutustevahelise kalanduse teabekeskuse loomine ja töösse rakendamine, vt. www.kalateave.ee

 

Traali- ja mutnikulaev Peipsi kalandusuuringuteks


Viitenumber: 931212780014
Meede: 3.1.2
Toetuse summa: 575500
Projekteeriti ja ehitati traali- ja mutnikulaev Peipsi kalandusuuringuteks. Laev EMILI007.

 

 


 


Koha loodusliku sigimise tagamine kunstkoelmute abil


Viitenumber: 932010780003
Meede: 3.2
Toetuse summa: 158756,53
Käesoleva töö eesmärgid on järgnevad.
1. Kirjanduse ülevaade sellest, milliseid põhimõtteid tuleks järgida, et tehiskoelmuid kalapopulatsioonide reproduktiivse edukuse tõstmiseks võimalikult efektiivselt kasutada. Tehiskoelmute kasutamisel võiks eesmärgiks olla olukord, kus kõik suguküpsed kalad leiavad kudemiseks sobiva koha ja marja ning koorunud vastsete suremus ei ole suurem, kui looduslikel koelmutel. See tähendab, et lisaks koelmu konstruktsioonile ja asukohale tuleb arvestada ka koorunud vastsete varje- ja toitumisvõimalusi koelmute läheduses (Houser 2007). Samuti antakse ülevaade kasutatavatest kunstkoelmutest.
2. Koha kudemiseks sobiva koelmutüübi ja kunstliku kudemissubstraadi väljaselgitamine. Sobivus tähendab 1) koelmutüübi eelistamist kudemiskohana võrreldes muude tüüpidega, 2) loodete kõrget ellujäämust, 3) koelmute ehitamise ja hooldamise majanduslikku efektiivsust.
3. Koha koelmualade piiritlemine Pärnu lahes (paigutades kunstkoelmuid lahe erinevatesse osadesse). See on oluline aktiivselt kasutataval merealal tegevuste mõistlikuks planeerimiseks.
4. Koha kunstkoelmute kasutamise võimaluste selgitamine Peipsi järves ja Matsalu lahes.
5. Koha sigimise toetamine paigutades kunstkoelmuid traditsioonilistele, juba aastakümneid selleks otstarbeks kasutatavatele aladele.

 

 

Kalakoelmute seisund ning koelmualade melioreerimise lähteülesannete koostamine


Viitenumber: 932010780004
Meede: 3.2
Toetuse summa: 303580,33
Teostatakse räime ja ohustatud töönduskalade (koha, merisiig, peipsi siig, rääbis, peipsi tint) peamiste looduslike koelmualade praeguse seisukorra uuringud ja selgitatakse välja nende melioreerimisvajadus. Melioreerimisvajaduse põhjal, arvestades selle otstarbekust ja teostatavust, koostatakse lähteülesanded vastavatele koelmualadele.

 

Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutusele võtmise abil

ANNOTATSIOON (Kestus: 2010 juuli – 2013 detsember; Eelarve: 3340000 krooni)

Projektil „Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutusele võtmise abil“ oli kaks peamist eesmärki: 1) koostada ülevaade hülgekahjudest Eesti kalanduses ja 2) katsetada tehnilisi vahendeid hülgekahjude vähendamiseks. Aruanne on liigendatud kolmeks peamiseks osaks: kirjanduse ülevaade, hülgekahjude arvutus Eesti rannakalanduses ning hüljeste peletamise katsetuste käigus saadud tulemused. Kokku tegeles 2009. aastal Eestis rannikuvees rannapüügiga 1063 kutselist kalurit. Pärast küsitletud kalurite kohta leitud hülgekahjude ekstrapoleerimist selgus, et kogu hüljeste poolt Eesti rannakalandusele tekitatav kahju (siia alla ei arvestatud konkurentsi kalavaru pärast) oli vastaval aastal ligikaudu 0,86 miljonit eurot. Katsetused hülgepeletitega näitasid, et hüljeste peletamine on küll võimalik, ent samas paraku kulukas ja küllalt töömahukas. Väiksema intensiivsusega peletid ei oma soovitud mõju ja kindlat ning pika-ajalisemat kaitsev pakkuv ning avamere tingimustele vastu pidav päikesepaneelidel seade maksab 7000 – 8000 eurot. Samas, nende kalurite jaoks kes saavad kalapüügist siiani veel oma põhitulu, on akustiline hülgepeleti siiski täiesti reaalne vahend kalapüügi majandusliku efektiivsuse säilitamiseks, seda eriti olukorras kus oleks võimalik taotleda toetust.


ABSTRACT (Duration: 2010 July – 2013 December; Budget: 3340000 EEK)

Project „Mitigation of seal damages through construction of seal-safe gears and usage of deterrent devices“ had two main aims: 1) quantitative analysis of the seal damages in Estonian coastal fisheries, and 2) testing of different deterrents in aim to mitigate damages. The report is divided into three main chapters: literature review, analyse of damages (in monetary terms) and results of the tests. In 2009 the total number of fishermen (reporting catches) in Estonian coastal fisheries was 1063. 151 most active fishermen (by the total value of catches) were included into the questionnaire and the results were extrapolated to the whole fishery based on the detailed fishing effort data. The results showed that the losses in 2009 were 0,86 million euro. The tests with seal-safe fyke nets showed, that the protection of catch already in the gear is possible. However, seals have learned to wait for fish in the mouths of gears and can so seriously impact the fishery. In order to scare animals away from the vicinity of gears different deterrents were used. Only powerful acoustic harrassment devices designed mainly for usage in aquaculture plants (and working on solar panels under our tests) gave good results.
 

 

Töönduskalade varu hindamiseks vajaliku materiaalse baasi ajakohastamine, uurimismeetodite juurutamine ja akrediteerimine

Periood: 2010-2014.
Summa 941546,34 eurot.
Viitenumber 931210780005 (TÜ SLOMI10166T).

Projekti eesmärgiks on ajakohastada kalandusuuringute materiaalset baasi, sealhulgas soetada uurimislaev kalandusuuringuteks Läänemerel, mõrrapaat kalandusuuringuteks Peipsi järvel, seadmekomplekt kalavaru hüdroakustiliseks hindamiseks, mootorsaan, erinevaid laboratoorse töö vahendeid (mikroskoobid, binokulaarid, kaalud, külmkapid jm), juurutada uusi uurimismeetodeid (eriti hüdroakustika, otoliitide peenanalüüsil põhinevad uuringud) ja akrediteerida põhiuurimismeetodid.
 

 

 


 

KINNITUMATA PUNAVETIKAKOOSLUSE KUNSTLIKU KULTIVEERIMISE VÕIMALIKKUS NING SELLE MÕJU VÄINAMERE KESKKONNASEISUNDILE

vahearuanne_1

vahearuanne_2 

Lõpparuanne


T. Paalme
Lepingu vastutav täitja
TALLINN 2015
 

NEMA

Projekt: Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine.

 


 







 

 

 

 

Inventory and development of monitoring programme for nature values in Estonian marine areas (NEMA).

Projekti eesmärgiks on täita lüngad senistes teadmistes ja arusaamades mereliste elupaikade ja ohustatud liikide leviku kohta. Projekti tegevused keskenduvad loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide soodsa seisundi kriteeriumite väljatöötamisele ning nende leviku täpsustamisele Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis. Töötatakse välja ning katsetatakse loodusdirektiivi mereliste elupaikade seisundi hindamise metoodika. Töötatakse välja ja testitakse viigerhüljeste seiremetoodika. Viiakse läbi avamere linnustiku inventuur väljaspool territoriaalmere piire selleks potentsiaalselt sobivates merepiirkondades. Viiakse läbi avamere linnustiku mittepesitsusaegsete kogumite inventuur Vilsandist läänes paikneval majandusvööndi merealal. Koostatakse majandussvööndi linnustiku uurimise metoodika ja töötatakse välja kogu vööndi inventeerimis- ja seirekava.

Teavitamaks sihtrühmi (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur jm loodusväärtuste kaitset ja seiret korraldavad ning läbiviivad asutused ja organisatsioonid, teadusasutused) ja avalikkust projektist, selle tegevustest ja tulemustest, korraldatakse kaks seminari, luuakse projekti koduleht ning Facebooki lehekülg, avaldatakse populaarteaduslik artikkel ja kokkuvõtlik trükis projekti tegevuste ja tulemuste kohta. 

TegevusTegevuse kirjeldus ja põhjendus

Toimumise aeg

(kuu/aasta täpsusega)
Tegevuse väljund
 

1.        Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide soodsa seisundi kriteeriumite määramine ja seisundi baastaseme tuvastamine

 

 

Tegevust viib läbi Eesti mereinstituut (partner 1) ja GRID-Arendal (partner 5)
 Tuginedes rahvusvahelisele kogemusele (EL liikmesriigid, Norra, Austraalia, USA) ning kasutades olemasolevaid andmeid Eestis määratud mereliste elupaigatüüpide seisundi ja leviku kohta koostatakse ettepanek soodsa seisundi kriteeriumite loendi kohta. 06.2014-01.2015 Eesti rannikumere mereliste elupaigatüüpide soodsa seisundi kriteeriumite kirjeldus, seisundi hindamise süsteemi ettepanek.
 

2.        Loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventeerimine väljaspool territoriaalmerd ja seni inventeerimata Natura 2000 aladel

 

Tegevust viib läbi TÜ Eesti mereinstituut

 

Vastavalt väljatöötatud metoodikale viikase läbi Loodusdirektiivi mereliste elupaikade inventuurid selleks sobivates piirkondades väljaspool territoriaalmerd Eesti majandusvööndis ning seni inventeerimata mereliste Natura 2000 võrgustiku aladel (Pärnu laht).

 

Loodusdirektiivi elupaikade kaardistamisel kasutatakse EELIS-s olevat formaati elupaigatüüpide andmete esitamiseks.
 06.2014-01.2016 Mereliste loodusdirektiivi elupaigatüüpide levikukaardid väljaspool Eesti territoriaalmerd. loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide leviku kirjeldus ja kaardid seni inventeerimata Natura 2000 aladel. Täidetud andmebaasid.
 

3.        Eesti territoriaal-mere veelindude mittepesitsus-aegsed kogumid, asurkondade seisundi analüüs ja esmane veelinnustiku inventuur majandusvööndi merealal (pilootalal)

 

Tegevust viib läbi Eesti Maaülikool, Põllumajandus-ja keskkonnainstituut

 

Vastavalt täpsustatud metoodikale viiakse läbi esmane veelindude kogumite inventuur majandusvööndi pilootalal ja koondatakse senine teave veelindude asurkondade seisundist territoriaalmeres

 06.2014-03.2016 

Merel koonduvate veelindude asurkondade seisundi kirjeldus lähtudes loodus- ja linnudirektiivi nõuetest. Veelindude kõrgresolutsioo-niga levikukaardid

 

4.        Seire ja aruandlusmetoodikate väljatöötamine ning katsetamine loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide jaoks.

 

Tegevust viib läbi TÜ Eesti mereinstituut (partner 1) ja GRID-Arendal (partner 5)
 Seiremetoodika ettepaneku väljatöötamine ja kooskõlastamine pädevate asutuste esindajatega ning muude huvigruppidega. Selleks analüüsitakse mujal maailmas ja Euroopas väljakujunenud praktikaid ning olemasolevat teaduslikku informatsiooni. Koostatakse seiremetoodika ettepanek. Seiremetoodikat katsetatakse kolmel pilootalal eesmärgiga katta kõik huvialused elupaigatüübid suuremate Eestiga piirnevate Läänemere alambasseinide kaupa (Soome laht, Läänemere avaosa, Väinameri ja Liivi laht) 01.2015-03.2016 Koostatakse mereliste elupaikade seisundi seire metoodika ning selle katsetamise tulemusel huvialuste elupaigatüüpide seisundi hinnangud suuremate alambasseinide kaupa.
 

5.        Seire ja aruandlusmetoodikate väljatöötamine ning katsetamine viigerhüljeste jaoks

 

Tegevust viib läbi MTÜ Pro Mare (partner 4)

 Seoses standard-meetodi raske rakendatavusega soojade talvede tingimustes töötatakse välja alternatiivne ja võrreldav seiremetoodika arvukuse üldhinnaguks ja muuutuste seireks, mis on rakendatav jäävabal perioodil. 06.2014-03.2016 Koostatud ja testitud viigerhüljeste seiremetoodika seireks jäävabal perioodil. Seiremetoodika juhendmaterjalid koostatud.
 

6.        Tegevuste avalikustamine ja suhtlus huvigruppidega

 

Tegevust viib läbi MTÜ Balti Keskkonnafoorum (partner 2)
 Projekti, selle tegevuste ja tulemuste tutvustamiseks huvirühmadele ning avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks projekti tulemustest ja Eesti mereala loodusväärtustest viiakse projektis läbi järgmised teavitamis- ja avalikustamistegevused: 3 seminari, koduleht ja Facebooki lehekülg, populaarteaduslik artikkel ja projekti tulemusi kokkuvõttev trükis.   06.2014-04.2016 

Projekti otsesed sihtrühmad ja laiem üldsus on teadlik projektist, selle tegevustest ning tulemustest. Läbi on viidud kolm seminari. Valminud on projekti veebisait, meedias on avaldatud üks artikkel ning koostatud ja trükitud on projekti tulemusi kokkuvõttev trükis.

Kasvanud on üldsuse teadlikkus Eesti mereala loodusväärtustest.
7. Projektijuhtimine Projekti igapäevatöö korraldamine, partneritega ja rahastajaga suhtlemine, tehniline koordineerimine, aruandluse korraldamine 06.2014-04.2016 Projektiplaanis ettenähtud eesmärgid täidetud, üritused korraldatud. Aruandlus plaanipäraselt teostatud

 

Propjekti väljundtulemusteks on:

1. Aruanne Eesti mereala loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüüpide soodsa seisundi kriteeriumite määratlemise, baastaseme kirjelduse ja seisundi hindamise kriteeriumite kirjeldusega (Tegevus 1)
2. Modelleeritud mereliste loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüüpide ja EUNIS tase 3 elupaigakomplekside leviku kaart Eesti majandusvööndis (Tegevus 1).
3. Aruanne mereliste elupaikade (loodusdirektiivi lisa I elupaigatüübid) inventuuri tulemustega koos täpsustatud detailsete leviku kaartidega valitud aladel Eesti majandusvööndis (Tegevus 2).
4. Aruanne mereliste elupaikade (loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüübid) inventuuri tulemustega koos täpsustatud detailse leviku kaartidega seni inventeerimata Natura 2000 aladel Liivi lahes ja Hiiumaa looderanniku rannikumeres (Tegevus 2).
5. Aruanne Eesti territoriaalmere veelindude mittepesitsusaegsed kogumid, asurkondade seisundi analüüs ja esmane veelinnustiku inventuur majandusvööndi pilootalal. (Tegevus 3).
6. Veelindude levikukaardid territoriaalmeres ja majandusvööndi pilootalal (Tegevus 3).
7. Merel koonduvate veelindude inventuuri ja seire kava, täpsustatud metoodiline juhend (Tegevus 3)
8. Aruanne mereliste elupaikade seisundi seire metoodika kirjeldusega (Tegevus 4).
9. Loodusdirektiivi elupaikade leviku ja seisundi aruanne merealade kaupa - Soome laht, Liivi laht, Läänemere avaosa, Väinameri. (Tegevus 4).
10. Aruanne, mis sisaldab olemasolevate telemeetria ja loendusandmete ja nende kvaliteedi analüüsi, aktiivsusandmete analüüsi, hinnangut standartmeetodil ja alternatiivsel meetodil saadud tulemust viigerhüljeste arvukusele kohta, väljatöötatud uue alternatiivse viigerhüljeste arvukuse metoodika kirjeldust ja võrdlust seni kasutatud metoodikaga ning arvutusvalemeid. (Tegevus 5).
11. Teadusartiklid avaldamaks projekti käigus kogutud ja väljatöötatud uut teaduslikku materjali (Kõik tegevused).
12. Valminud on projekti koduleht ja Facebooki lehekülg
13. Populaarteaduslik artikkel projekti tulemuste kohta avaldatud meedias
14. Projektitulemusi kokkuvõttev trükis (300 tk) on koostatud ja trükitud.
15. Kolme seminari.aruanded ja osalejate nimekirjad


Projekti juhtekspert: Georg Martin; georg.martin@ut.ee

Projekti juht: Kristina Tiivel; kristina.tiivel@ut.ee
 

 

ECOSEAL

ECOSEAL - kas jätkusuutlikud imetajapopulatsioonid
saavad eksisteerida koos elujõulise kalandusega?
ECOSEAL - Balancing between sustainable seal
population management and fisheries)


Läänemere hallhülge arvukus on viimastel aastakümnetel tõusnud. Paralleelselt sellega on kasvanud loomade poolt rannakalandusele tekitatud kahju. Samas upub igal aastal mõrdades märkimisväärne kuigi paraku täpselt teadmata arv sinna kerget saaki otsima läinud loomi. Niisiis on konflikt kahepoolne. Hukkunud loomade arvu ja vanuselise ning soolise jaotuse väljaselgitamine oligi üks projekti ECOSEAL peaülesannetest. Teiseks tähtsaks teemaks oli uurida hüljeste toidueelistusi ning selles esineda võivaid ajalisi ja ruumilisi erinevusi. Erinevate meetoditega (toidujäänused seedekulglas, rasvhapete analüüs, isotoop- ja DNA-analüüs) võrreldi Soome, Rootsi ja Eesti loomi. Andmed loovad senisest täpsema pildi hallhülge ökoloogilisest rollist Läänemeres. Lisaks eeltoodule anti täpne hinnang hülgekahjudele ning analüüsiti erinevaid võtteid kuidas kahjusid vähendada sealjuures populatsiooni elujõulisust kahjustamata. Täpsem info ja uurimistulemused on esitatud projekti kodulehel www.ecosealproject.eu
Projekti toetavad INTERREG IV A Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KESTA - Eesti merekeskkonna elurikkuse seisund ja selle võimalik tulevik

Projekti üldeesmärgiks on (1) välja arendada teoreetiline raamistik Eesti merekeskkonna elurikkuse ruumilise ja ajalise varieeruvuse kirjeldamiseks, (2) rakendada saadud andmeid, mudeleid ja teadmisi merekeskkonna muutuste stsenaariumide kirjeldamisel muutuvate survetegurite sh.uute inimmõjude ja kliimamuutuste taustal ning (3) publitseerida loodud mudelitulemused nii juhtivates eriala-ajakirjades kui ka erinevate avalike kaardirakenduste näol kasutajasõbralikus veebikeskkonnas. Eesmärkide saavutamiseks tehakse tihedat koostööd vastava suuna kolleegidega teistest riikidest eelkõige läbi globaalsete ühisprogrammide ja rahvusvaheliste teadusorganistasioonide.

KIK: Keskkonnainvesteeringute Keskus

kik.ee/et 

MIMIC

www.merikotka.fi/mimic/

GAP

gap2.eu/

Fisheries ‘holy trinity’ feature in new film

GAP2 video showcases value of collaboration in European fisheries management.

@GAP2_project #GAP2TheMovie #BridgingTheGap

“Our hopes for the future are not only to grow the red shrimp fishery, but to grow it sustainably” Conrad Massaguer, Spanish Skipper in the Palamós fishery

Is working with others and taking responsibility the simple solution to sustainable fishing? The GAP2 project answers an emphatic ‘yes’ to this question with the release of a striking new 6 minute feature film, showcasing the project’s work on bringing together fishers, scientists and policy makers in fisheries across Europe.

Focussed upon one of 13 GAP2 research case studies, the video, ‘Bridging the Gap’, follows Norwegian anthropologist, Maiken Bjørkan, as she introduces the collaborative co-management of the Mediterranean Red Shrimp fishery in Palamós, Spain.

Featuring interviews with local fisherman and Skipper of the Nova Gasela, Conrad Massaguer, and Catalán regional policy maker Rosario Allue, the short film explores the successful development of a regional management plan for the valuable red shrimp fishery – a plan endorsed and commended by the regional government.

Watch the film HERE.

The video shows how the ‘bottom-up’ process used to develop the long-term management plan has laid the foundations for success: involving the fishing community in all stages of the design and implementation of measures to improve sustainability. A strong relationship between scientists and fishers in the Palamós fishery and the investment of the regional administration in the management planning process have both contributed to Palamós’ success. Catalán Chief of Service for Marine Resources, Rosario Allue, even has her own set of fisher’s galoshes, and can be seen in the film inspecting and sorting the catch alongside Conrad’s crew.

Rosario comments: “I started working with the GAP2 project four or five years ago. They had reached a level of collaborative working and mutual understanding, and the regional government here couldn’t remain at the margins”

The message of ‘Bridging the Gap’ – that collaboration between fishers, scientists and policy makers is not only possible, but can lead to fruitful long-term working partnerships – reflects the findings of a four year international research project – GAP2– funded by the European Commission, investigating the value of fishermen, scientists and other stakeholders working together to better understand fisheries management for long-term sustainability. (Find out more at www.gap2.eu). 

The film demonstrates how collaboration between the ‘holy trinity’ of partners required to develop and implement a fishery management plan is considered essential to sustainable fisheries management, by the people involved.  

Aimed at informing the EU policy community, and other key fisheries stakeholders, of the value of collaborative working for sustainability, the video is available on the GAP2 YouTube channel at: https://www.youtube.com/watch?v=7onuKT2ag6E

For further information, including images and quotes, please contact: Katrina Borrow, katrina at mindfullywired dot org

ENDS

Notes to editors

-          GAP2 is a Europe-wide research project investigating how fishermen and scientists can better work together towards more sustainable fisheries. The project is funded by the European Commission, is running from 2011 to 2015 and is centred around 13 case studies of working science-fishery partnerships in action, spread throughout Europe. Find out more by visiting our website (http://gap2.eu) or by contacting Katrina Borrow (see above for contact details)

 

 

IN ADVANCE OF THE LAUNCH

Twitter:

Can't wait to share #GAP2TheMovie with followers next week on #launchday - look out for it on 10th June! #ComingSoon #collaboration 

Do you know what #GAP2 is all about? Want to learn more about how the project works? Look out for #GAP2TheMovie #comingsoon - 10th June!

Check out this blog from Comms Officer @TrinaBorrow on #GAP2TheMovie...which is launching next week! http://gap2.eu/gap2voices/gap2-out-and-about-filming-for-gap2themovie/ #ComingSoon

@GAP2_Project has put together a fabulous film on the ethos behind the project & a case study in #Spain - launches 10th June! #GAP2TheMovie

Can't wait 2 share the great #BridgingTheGap film that @GAP2_Project have made on collaboration in fisheries management. Look out 10th June!

#ComingSoon to a Twitter feed near you....#GAP2TheMovie "Bridging The Gap" - all about collaborating for #sustainable fisheries! #LookOut

Amazing shots of the #RedShrimp #GAP2 case study in the soon-to-be released #GAP2TheMovie: look out for it next week, launching 10th June :)

Want to read more about the #GAP2 #RedShrimp case study before seeing it featured in #GAP2TheMovie next week? http://gap2.eu/case-studies/case-study-10/ #fish

Facebook:

GAP2 have created a stunning short film to showcase and explain the project’s collaborative work in fisheries across Europe. The big launch day is coming up – it’s June 10th next week! In the run-up, you can read this blog on the filming of ‘Bridging The Gap’: http://gap2.eu/gap2voices/gap2-out-and-about-filming-for-gap2themovie/

If you’re on Twitter, be sure to follow #GAP2TheMovie this week and look out for the new fisheries film from the GAP2 Project - #comingsoon!! Find out more here: http://gap2.eu/gap2voices/gap2-out-and-about-filming-for-gap2themovie/

LinkedIn:

GAP2 is getting ready to launch a sunning short film, showcasing the project’s work developing collaborative partnerships for more sustainable fisheries. Read about filming for the video here: http://gap2.eu/gap2voices/gap2-out-and-about-filming-for-gap2themovie/ and find out more about the featured case study here: http://gap2.eu/case-studies/case-study-10/

 

ON/ AFTER LAUNCH

Twitter:

@GAP2_Project has launched a great new video, exploring how #collaboration can lead to #sustainable #fisheries: https://www.youtube.com/watch?v=7onuKT2ag6E 

Check out the new video from #GA2 - 'Bridging the Gap' https://www.youtube.com/watch?v=7onuKT2ag6E Beautiful shots of #shrimp #trawling in the Med #GAP2TheMovie

#GAP2TheMovie is finally here! You can watch it NOW here: https://www.youtube.com/watch?v=7onuKT2ag6E #BridgingTheGap #collaboration

How can we make EU #fisheries more #sustainable? By working together! New #GAP2TheMovie here: https://www.youtube.com/watch?v=7onuKT2ag6E #FP7 #collaboration

Facebook:

We are delighted to share the GAP2 Project’s latest short film with you: ‘Bridging the Gap’ explores GAP2’s Mediterranean Red Shrimp case study, and how collaborative working can help us build more sustainable fisheries across Europe. You can check it out here: https://www.youtube.com/watch?v=7onuKT2ag6E

Have you seen the new short feature film from the GAP2 Project? No? Check it out here: https://www.youtube.com/watch?v=7onuKT2ag6E Beautiful shots of shrimp trawling in the Med, and some great interviews about the importance of participatory research!

 

LinkedIn:

The GAP2 project has released a striking short film, exploring the importance of collaboration in building sustainable fisheries, including some stunning footage of the project’s Mediterranean Red Shrimp case study. You can watch the film here: https://www.youtube.com/watch?v=7onuKT2ag6E

 

JAKFISH

 www.surfgroepen.nl/sites/jakfish/default.aspx

BONUS INSPIRE

Ruumiliste protsesside arvestamine ökosüsteemi mudelites tagamaks kalavarude säästlik kasutamine (INSPIRE)

Projekti peamine eesmärk on töötada välja meetodid hindamaks Läänemere keskkonnatingimuste ajalis-ruumilise varieeruvuse olulisust peamiste töönduskalade varude – räim, kilu, tursk ja lest – ökosüsteemipõhiseks majandamiseks. Projekti esmärgi saavutamiseks uuritakse, millised on kalaliikide erinevate elustaadiumide (vastsed, noorjärgud, täiskasvanud kalad) jaoks eelistatud ja olulised keskkonnatingimused ja elupaigad meres ning millised on need võtmetähtsusega protsessid, mis mõjutavad kaladele oluliste elupaikade ja selle tulemusel ka kalade leviku ajalis-ruumilist varieeruvust. INSPIRE ühe olulisema rakendusliku tulemusena töötatakse välja lestavarude suuruse hinnangu meetodid ning täiustatakse räime, kilu ja tursavarude hindamise metoodikaid.

Projekti kestvus: 01.02.2014 kuni 31.01.2018

Projekti rahastajad: Euroopa komisjon koos rahvuslike finantsinstitutsioonidega.

Projekti partnerid
Juhtpartner: Tartu Ülikool (projekti koordinaator – Henn Ojaveer)
Partnerid: Danish Technical University (Denmark), National Marine Fisheries Research Institute (Poland), Swedish University of Agricultural Sciences (Sweden), Institute of Food Safety, Animal Health and Environment (Latvia), Thünen Institute of Baltic Sea Fisheries, Federal Research Institute for Rural Areas, Forestry and Fisheries (Germany), University of Hamburg (Germany), Finnish Game and Fisheries Research Institute (Finland), Helmholtz Centre for Ocean Research Kiel (Germany), Lund University (Sweden), Uppsala University (Sweden).

Info: www.bonusportal.org/bonus_projects/viable_ecosystem_projects_2012/inspire


 

 

 

 

 

MARMONI



marmoni.balticseaportal.net/

„Mere bioloogilise mitmekesisuse seire ja loodusväärtuste seisundi hindamise uuenduslikud lahendused Läänemeres“ (MARMONI).

Projekti eesmärk: töötada välja kontseptsioonid, et hinnata mereliikide ja –elupaikade seisundit ning erinevate inimtegevuste mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele Läänemeres. Projekti sihiks on luua uuenduslik, ühtsel mere bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite süsteemil põhinev seire- ja hindamiskontseptsioon ning testida seire- ja hindamismeetodeid ka praktikas.

Projekti kestus: 01.10.2010 – 31.03.2015

Projekti rahastajad: Euroopa Liidu programm LIFE+ Nature & Biodiversity, erinevad doonorid,

Projekti partnerid:
Projekti juhtpartner: Balti Keskkonnafoorum – Läti (projektijuht Heidrun Fammler)
Partnerid: Läti Veeökoloogia Instituut, Läti Keskkonnalahenduste Instituut, Läti Loodusfond, Läti Looduskaitseagentuur, Balti Keskkonnafoorum – Eesti, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Soome Keskkonnainstituut, Soome Metsloomade ja Kalanduse Uurimise Instituut, Rootsi Keskkonnakaitse Agentuur.

Lisainfo saamiseks palume pöörduda riiklike koordinaatorite poole:
Lätis: Balti Keskkonnafoorum – Läti, Anda Ruskule, anda.ruskule@bef.lv, tel + 371 6735 7548
Eestis: Balti Keskkonnafoorum - Eesti, Laura Remmelgas, laura.remmelgas@bef.ee, tel. + 372 6597 027
Soomes: Soome Keskkonnainstituut, Vivi Fleming-Lehtinen, Vivi.Fleming-Lehtinen@ymparisto.fi tel. + 358 40060 9269
Rootsis: Rootsi Looduskaitseagentuur , Cecilia Lindblad, Cecilia.Lindblad@naturvardsverket.se , tel. + 46 10698 1295 ja AquaBiota, Martin Isaeus, martin.isaeus@aquabiota.se, tel. +46 8161 001

MSRD bioloogilise mitmekesisuse hindamise rakendus