Vändra metsas, Pärnumaal…
MISPO II talvemaraton 7.detsembril 2013 (täiendatud 21. dets. 2013, vt. loo lõppu)


Pikkade maratonitraditsioonidega Vändras peeti Joel Tintsi eestvedamisel mullu esimene Vändra talvemaraton, kus oli vaid viisteist osavõtjat. Selle aasta osavõtjate nimekiri kasvas hämmastaval kombel kiiresti kuue-seitsmekümne kanti, lisaks samapalju poolmaratonil ja kepikõnnil. Osalejate hulgas oli palju lätlasi ja venelasi ning muidugi ka Eesti maratoni-kogujate raudvara (Rein Pärn, Leili Teeväli ja teised). Hoidsin minagi selle ürituse eelinfol silma peal.

Suvel olin põlveprobleemidega kimpus olnud, jooksin minimaalse ettevalmistuse najal juulikuus Teno maratoni ning septembris Tallinna maratoni ning siis pidasin pikalt vahet. Kui mõned harvad ja lühiksesed proovitreeningud välja arvata, siis regulaarsete ülepäevaste jooksude juurde asusin taas 19.oktoobril. Kolme nädala vältel olid need vahemikus 7-9 km. Kui tundus et põlv vastu peab, hakkasin nädalavahetusel pikemat jooksu tegema – 14, 19 ja 22 km. Ja hakkaski mu treeninguaeg otsa saama. Nimelt kaalusin hooaja lõpetuseks, ilmast sõltuvalt, kas Vändra MISPO talvemaratonil võik kaks nädalat hiljem peetaval (Rocca al Mare) Vana-aasta maratonil osalemist. Valisin varasema, sest ei viitsinud sellel aastal enam kauem rabelda. Samuti tundus ilmaprognoos normaalne - paar kraadi külma, nõrk tuul, võibolla pisut sademeid.

Registreerusime kohapeal, saime Üllega viimastena numbrid 79 ja 80. Rahvast oli palju. Start ja teeninduspunkt asus Vändra vallavalitsuse ees. Rada koosnes põhimõtteliselt üheksast 4,44 km kolmnurksest “ringist”, millest esimest oli pikendatud piki Paide maanteed edasi-tagasi lõiguga 6,7 km-ni. Trass käiski sõiduteede servas. Ilm maratonihulle eriti ei hellitanud. Alul oli asfalt kuiv. Kuid esimese ringi lõpus tuli üks väiksem lumesadu ja kolmandal ringil juba korralik, pool tundi kestnud lumetorm. Algas see tugeva tuulega, kuid edasi sadas laia ja rasket lund, mis tegi riided märjaks. Rada muutus nullilähedase temperatuuri tingimustes püdelast lumest kohati muhklikuks ja kohati libedaks, mis röövis lisajõudu ning minuteid. Kuna suhteliselt lühikese ringi kohta tuli ligi 150 jooksjat-kõndijat, siis jagus pidevalt inimesi nii taha kui ette. Mõned hakkasid peagi ringima mööduma, teistest möödusid ise. Proovisin kulutada ringile 25 minutit, see viinuks mind finishisse ajaga 3.57. Alul hoidis mitme ringi vältel koos minuga sellist ühtlast tempot Maila Kuus – väga täpselt, kuid ilma kellata. Siis sattusin koos jooksma Tarvo Kapiga. Kuid kaks ringi enne lõppu hakkas minu tempo veidi langema (ja tema suutis oma tempot tõsta). Saabus selline tuim faas, kus ümbrusele eriti enam tähelepanu ei pööra. Vahepeal kumises kõrvus laulujupp: “Vändra metsas Pärnumaal, juhhaidii-juhhaidaa, lasti vana karu maha, juhhaidii-aidaa!”  Jooksuplaani tehes olin lootnud aega alla nelja tunni - arvan et õigustatult.
Ent jõuvarud lõppesid, tempo ja pulss alanes. Eelviimase ringiga andsin ära poolteist ja viimasega kolm minutit, kuid ma jõudsin siiski suuremate kadudeta finishisse. Lõppaeg 4.01.50. Ka Ülle jooks läks loodetust pikemaks: 5 tundi ja 3 minutit. Aga pole parata - see oli tõesti üks päris talvemaraton.

See oli mul hooaja kuues täispikk jooksumaraton ja kokku seitsmeteistkümnes, Üllel vastavalt viies ja viieteistkümnes. Ühest küljest olen aastaga rahul. Ikkagi kuus! - parim aeg 3:49 joostud Riias 25-kraadise palavuse kiuste. Ka poolmaratoni aeg 1:35 Rakvere ööjooksul oli korralik, minu ea kohta isegi suhteliselt väga hea! Kuid sealt edasi hakkas füüsis tasapisi allamäge veerema. Põhjust ei pea vast kugelt otsima. Kui varem keskendusin aastas ühele-kahele maratonile, siis mullu osalesin neljal ja sellel aastal siis poolel tosinal. Vähemalt minu puhul tähendas rohkem maratone paradoksaalselt halvemat treenitust ning kehvemaid tulemusi. Selle aasta jooksukilometraazhi tuleb mul vähem kui 1200, kuid eelmistel aastatel kõikus see ikka 1300-1400 km vahel. Suhteliselt palju aega on kulunud taastumisele ning (pisi)vigastustest ülesaamisele ning järjepidev treening piirdus kolme kuuga kevadel ja pooleteisega sügisel. Praegu arvan, et tuleval aastal võiksin kvantiteedilt tagasi kvaliteedile orienteeruda. Kuidas see reaalsuses välja tuleb, eks näis.

ys

ys

ys

ys

ys

ys

ys


Vändra talvemaratoni tulemused

MISPO
Kajastus Maraton100-s
Kajastus jooksuportaalis
Holden Mispost

Lisatud kaks nädalat hiljem: 21. dets. 2013, Stamina-DNB vana-aasta heategevusmaraton - 3:52:49

Kirjutasin peale Vändrat järgmise aasta plaanidest mis ma kirjutasin. Aga aasta 2013 polnud veel läbi. Vändras jäi olemine terveks ning kui varsti pärast seda must maa jälle välja tuli ning ilmaprognoos Rocca Al Mare jooksuks soodne püsis, mõtlesin et prooviks... Ma pole kunagi kahenädalase vahega maratone jooksnud, neli nädalat oli seni mu miinimum. Seega ei osanud erilisi plaane teha. Lootsin alla nelja tunni. Ilm tuli ideaalne: 3 kraadi, nõrgapoolne tuul ning praktiliselt sademeteta - ning ei mingit jääd ega lund! Ka Ülle registreeris end viimasel hetkel kohapeal ning nõnda umbes 150 maratoonarit stardist välja lendasid. Kohal oli suur hulk Vändrast tuttavaid nägusid - jooksuhulludest maratonide kollektsioneerijad. Eks ma ise ka juba nati sinnapoole...

Nelja tunni saavutamiseks lootsin (8.44 km) ringid teha umbes 47-48 minutiga, ühtlasi hoides vähemalt esimestel ringidel pulsi 140 löögi alla. Lihased-liigesed tundusid algatuseks küll eelmisest maratonist kangevõitu (peale Vändrat esimesel nädalal ei jooksnud üldse ja teisel tegin kaks korda 7 km), kuid pidasid vastu. Viimasel ringil ütles pulsinäit kellal üles ning mul ei jäänud muud üle kui viimased 5 km joosta täiest jõust. Kokkuhoid raja alguses tasus end ära - jõudu veel jätkus. Arvatavasti oli kilomeetritempo siis vahemikus 5...5.10, mis maratoni lõpuosa kohta tähendab üldjuhul lausa lendamist! Möödusin päris paljudest, ka ühest punasest peletisest - Erkki Etverkist - oma viiekümnenda maratoni (ja selle aasta 21nda) tähistamiseks oli ta selga tõmmanud rebasekostüümi, mis talle aga lõpuks suure veekao ja krambid põhjustas. Viimane tuli mu kiireim ring ning lõppaeg 3:52:49 oli aasta seitsmest jooksust kolmas. Super! Ma poleks oma tagasihoidlikku hetkevormi arvestades seda küll lootnud. Tore punkt aastale. Ka Üllel läks hästi, ta tegi oma selle aasta  kuuest parima aja - 4:44:15, joostes välja elu esimese negatiivse spliti. Väga häid jookse, isiklikke tippmarke jne jooksid päris paljud. Ando Õitspuu võiduaeg oli suurepärane 2:36:31. Leili Teeväljal oli see aasta 25s, kuid vaevalt et viimane maraton.

DNB-LiiviPlumer
Enne starti: Ülo, Ülle, Ivar, Raivo (Liivi foto)

Tulemused
Stamina leht
Kajastus Jooksuportaalis
Spordiportaal
Pildid Rixratas lehel
TV3 klipp
Tallinna TV klipp

Ü.S.