Riia maraton 18.mail 2014: aeg 3:43:28

(ning lisatud allpool:
Südasuve maraton 12.juulil 2014 Võsul, 3:31.29).

Sellekevadise Riia maratoniga sai loodetavasti murtud ebaõnn, mis saatis mind kaks aastat ja 11 maratoni. Nimelt ei tahtnud isiklik vorm ja jalgade seisund kuidagi klappida parasjagu ettevõetud maratoni jooksutingimustega. Need korrad, kui oli hea treenitus, sattus olema kas väga palav ilm või siis hoopis külm ja lumi. Mõnel ideaalsete oludega maratonil osalesin aga taastumisprobleemide ja kehva treenituse foonil. Ilm ei hellitanud seegi kord, kuid temperatuur oli siiski paar kraadi madalam kui mullusel Riia maratonil ning mul õnnestus talve jooksul terahaaval kogutud vorm vähemalt osalises mahus realiseerida. Olin talv otsa tasa ja targu treeninud, keskmiselt 3 korda nädalas ning pingsalt põlve seisukorda silmas pidades. Jaanuarist aprillini kuude kaupa vastavalt 94, 71, 159 ja 139 jooksukilomeetrit (ja väga minimaalselt muid asju; ahjaa, olmeliselt kõnnin siiski suht palju). Esimene vormiproov oli 1.mail traditsiooniline 12 kilomeetrine ümber Viljandi järve jooks. Kuna talv oli lumevaene olnud, otsustasin seekordsel rajavalikul soonurga lõikamise kasuks. Olin seda varianti kasutanud ka oma esimesel korral 7 aastat tagasi ning viiel vahepealsel jooksul olen turvalisema ringimineku valinud. Arvatavasti võitsin seekord ajas ligi minuti (või pool), kuid ikkagi tuli lõpuaeg 51:12 meeldiva üllatusena. See oli mu eelmiste jooksude foonil (52.38…55.16) kiireim. Niisiis olin jälle sadulas ning hakkasin lootusrikkalt Riia maratoni ootama. Ilmad püsisid jahedad pea terve maikuu ja siis selgus, et täpselt Riia maratoniks saabub Venemaa poolt kuumalaine – täpselt nagu aasta tagasi. Muidugi olime ju kõik soojemat ilma pikisilma oodanud, et saaks tatitõvest või kevadväsimusest võitu. Aga maratoonarile ei olnud see ajastus just parim. Erinevatel hinnangutel peetakse kiireimaks temperatuurivahemikuks 5-12 kraadi, sealt edasi tähendab iga lisandunud kraad minutilist kaotust ajas. Kuigi maratonijooksu pakutavad positiivsed emotsioonid on märksa mitmekesisemat laadi, sooviks siiski mõnikord ka võimetekohast lõppaega tablool näha, eksole?

Positiivsete emotisoonide poole pealt ongi hea vahepeal käia suurtel, hästi korraldatud jooksuüritustel, kus rahvas elab kaasa ja trassi kõrval toimub kõiksugu asju. Üks sellistest oli ka Riia maraton. Seoses Euroopa kultuuripealinna staatusega oli üritusse kõvasti panustatud, varasemat rada oli pisut muudetud ja lisatud vabadussamba juures kultuurist pulbitsev Brivibas Iela lõik. Riia maraton algab vara, kell 8.30. Niisiis saabusime eelmisel pärastlõunal. Võtsime numbrid maratonimessilt ning mina enam palju ei ekskurseerinud. Enesetunne oli sant, pea valutas ja nina limaskestad olid turses. Sel päeval poleks must küll maratonijooksjat olnud. Ärgata kavatsesin 3 tundi enne starti, kuid tegelikult läks uni ära juba peale nelja - pärast vaid viit unetundi. Akna taga sähvisid halvaendelised välgud. Uimerdades kadus aeg käest, aega kulus hiljem ka pakihoius ja kempsude sabades ja oma stardikordiori ronisin üle piirde napilt paar minutit enne starti. Ilm oli kohe soe, arvatavasti stardis 18 kraadi ja minu finishis arvatavasti umbes 22 kraadi (see tõusis hiljem pealelõunaks vähemalt 25-ni). Mul oli seljas minimaalne riietus ehk vana-aasta jooksu neoonvärviline numbrimaika. Olin teinud käepaela ajagraafiku rekordilisele 3:42 lõppajale. Kavatsesin joosta ühtlases tempos 5:15 kilomeetrile, kuid andsin aru, et sooja ilma arvestades on see graafik pisut optimistlik. Ühtlasi on mul tekkinud kogemus, millise pulsiga peaksin läbima esimesed 10, 20 ja 30 km, et lõpuni seda tempot hoida suudaksin. Pulss oli algusest peale mõned löögid loodetust kõrgemal, mis andis märku, et lõpupoole läheb rekordigraafikust kinnihoidmisega raskeks. Teisel ringil kadusid poolmaratoonarid ära ning umbes 1300 täismaratoonarit olid üsna hõredaks hajunud. Ilm oli palav, umbes 3 km tagant pakuti juua, kallasin vett ka pähe, mis aga leotas numbri pehmeks ning selle kaotamise vältimiseks pidin numbrit ümber kinnitama. Bände ja kaasaelajaid oli palju ning melu hulga elavam kui Tallinnas. Paraku jooksu lõpufaasis oli see juba otsekui läbi häguse pleksiklaasi kanduv suvaline virrvarr. Põhiliseks sai enda tempo ja jõuvarude vaagimine. Lõppaeg 3:43.35 bruto (kiibi aeg 3:43:28) oli üle tüki aja rahuldust pakkuv, mu 2011. aasta Tallinna maratoni järel paremuselt teine. Aga jah, seda pooltteist minutit isikliku rekordi jaoks polnud antud tingimustes küll kuskilt võtta. Endiselt usun, et hea õnne korral võiksin joosta 3:35 kanti, mis sõltub aga ka sellest, kuidas õnnestub taastuda ning vigastustest hoiduda. Nädal aega ma nüüd ei jookse. Minu kogemuste järgi ongi kõige ohtlikum pärast maratoni liiga kiiresti alustada. Ülle jooksis oma kohta keskmise aja 4:50. Kokku oli tal see 17s ja minul 19s täispikk maraton.

tab


Südasuve maraton 12. juulil 2014 Võsul

Selle aasta teine ning mu jooksjakarjääri kahekümnes maraton. Olin üsna kindel et tuleb isiklik rekord. Seda usku sisendas nii isikliku rekordi parandus Viljandi järve jooksul (51 min) kui ka pärast Riia maratoni kaks kuud korralikku ja võistlusvaba treeningut. Ilmaprognoosid lubasid küll Riiaga võrreldes vaid pisut jahedamat ilma (18-22 kraadi), kuid tegin siiski jooksuplaani 3:39 lõppajale (ca 5:11 kilomeetrile). Jooks sisaldas viit ca 7.8-8 kilomeetrist ringi ja siis tagasipöördega üht 3,2(?)km otsa. Minu valitud tempo puhul tähendas see 40 min ringiaegu.

Esimese meeldiva üllatusena ei olnudki ilm nii palav, vaid ilmselt 17 kraadi enamuse jooksu ajast. Ehk vaid päris lõpus tõusis tempearatuur 18 kraadile. Õhuniiskus oli madal, päikest varjutasid kerged pilved ning idatuul ei teinud ringikujulisel ja valdavalt metsaga ümbritsetud rajal erilist kurja. Rada oli väga tasase reljeefiga ning 99% asfalt. Jooksu algus ei läinud mul nii libeldalt kui olin lootnud. Esimene ring oli plaanitust pisut aeglasem, kuid keskmine pulss 137 mitte just liiga madal minu jaoks (mu min on ca 40 ja max ca 185). Imelikul kombel läks jooks järjest kergemaks, tempo tõusis ning pulss isegi pisut langes 18 kilomeetrini välja! Arvatavasti tulenes see pisut hilisest hommikusöögist (2,5 h enne starti) ja olematust soojendusest. Kuid teiselt poolt asendus pisut ülesöönud enesetunne peagi hea energilise olekuga. Jõudu tundus jätkuvat. Polnud raske välja raalida, et täpselt sel hetkel kui olen lõpetanud kolmanda (3x40 min) ringi, antakse start 15 km jooksule ning 2 minutit hiljem umbes 800 pealisele 7 km jooksule. Seetõttu tahtsin stardikohast mööda saada kasvõi pool minutit enne nende jooksude starti. Et alguses olin oma graafikust pisut aeglasem olnud, tähendas see nüüd tempo ajutist tõstmist 4:55 min/km-le 20-24 km vahemikus. Läks õnneks. Tagant möödatilkuvad kiiremad jooksjad olidki parasjagu ära hajunud ning ma ei pidanud ise aeglast põhimassi läbima. Aegajalt sai mõne tuuleski oldud. Edasi arvasin, et võiksin nüüd veidi hinge tõmmata ja tempo algtasemele lasta. Üllatuslikult erilist aeglustumist ei tulnud ja esimesed viis jäidki selle jooksu aeglasemateks kilomeetriteks. 35 kilomeetril võtsin suure lurtsu kofeiiniga geeli (varem olin võtnud 3 lurtsu korraldajate jagatud Isostar geeli) ning hakkasin tempot üles kruvima. Uskumatu! Jõudu jätkus ja tempo üha kasvas! Viimases joogipunktis pigistasin suure svammitäie külma vett pähe ja vajutasin pedaali põhja. Terendas korralik rekordiparandus ja negatiivne split. Ma ei ole veel kunagi maratoni viimast kilomeetrit 177 pulsiga läbinud, jõud on pigem ikka üsna otsakorral olnud. Ja nõnda juhtuski, et oma 20.ndal maratonil olin uue isikliku tippmargi 3:31:29 välja jooksnud. Leidsin end eespool paljudes tuttavatest (minust pisut kiirematest) nimedest, keda ikka maratonikarussellis jälgin. See oli üks harvadest kordadest, kui kõik klappis. Ilm oli palju-palju parem kui prognoos lubas, rada kiire, ideaalne isiklik vorm, maratonikarjääri madalaim kehakaal ning korralik kogemustepagas (sh teiper, peedimahl jne).

Ka Ülle tegi oma kaheksateistkümnendal maratonil negatiivse spliti ja iskiliku ajaparanduse 4:29:55. Me ettevalmistus käib tavaliselt üsna sünkroonselt. 98 lõpetaja seas olid me kohad vastavalt 29 ja 90. Nagu ikka, osad ei tulnud välja ja mõned katkestasid. Korraldus oli kena. Ma ei olnudki Võsul varem pikemalt olnud. Jälle uus koht. Kahjuks oli merevesi idatuule ja apvellingu tõttu raudkülm. Maratoni võitis seekord Raivo Alla ajaga 2:33:46, teine Kristo Reinsalu (2:36:00), naiste esimene Annika Vaher (3:12:34). Head ajad tekitasid pärast jooksu küsimuse, ega rada mitte pisut lühem polnud? Tõepoolest, ka minu meelest oli 42. kilomeeter maha märgitud ligi 200 m lühemana, sest kuigi see lõik oli pisut allamäge, alates 40 km-st allatuult ning ma arendasin põrgulikku tempot, on 3:54 lõputempoks minule utoopiline. Teisalt näitas Ülle Endomondo distantsiks 42,31 km. See konkreetne Endomondo I-Phone 5S-i peal on muidu Lasnamäel täpselt näidanud ning Pirita metsaradadel koguni süstemaatiliselt veidi vähem, ilmselt nurkade nudimise arvelt. Huvitav, kuid minu sama mudeli nutikas annab koos joostes tavaliselt nati teisi tulemusi, nii et olen loobunud selle kaasa tassimisest. Kahjuks iga taoline vidin näitab pisut erinevalt. Erinevused eri kohtades ja eri päevadel. Mingid programmilised gps-i, levi ja kiirendusanduri seaded? Tahaks loota et teatud veamarginaaliga see siiski oli maraton.
Kokkuvõtteks. Olin õrnalt lootnud, et kunagi võin ma midagi sarnast joosta. Läbides maratone valdavalt 3.44-3.55 kanti olin ma juba usu kaotanud kalkulaatoritesse, mis näiteks minu poolmaratoni tulemuste (1:34:09, 1:35:19) pealt maratoniks 3:16 kuni 3:25 lubavad. See tundus ikka väga vale olema. Kuid sellised ajad ei tule siiski automaatselt, vaid pika töö tulemusena. Arenguruumi veel jätkub?

Lisatud siia vahele 16.augustil 2014; Rakvere ööjooksu poolmaraton:

Selle aasta esimene (ja vist ainus) poolmaraton: korralik aeg 1:35:08 ehk 11 sekundit kiirem kui mullu. Muidu suht sarnaselt, kasvavas tempos kulgenud jooks; negatiivne split umbes 1.45 jagu. Rada on suht kiire, kuid mitte liiga kiire, sest keerutab palju, on reljeefi - ning seekord oli kohati ikka väga pime! Ülle aeg 2:03:36, samuti teine tulemus.


tab


tab
Fragment Endomondost: ring oli umbes 8 km.

tab

tab

Tulemused

__________________________
RIIA PILDID

 r1
Riia Maraton Expo

r2
Öösel kell 4 sähvisid halvaendelised välgud:  kuumalaine oli saabunud

RM Facebook
Start 18.mail kell 8.30 koos poolmaratoniga (foto Riia Maratoni facebooki lehelt)

RM fb
Ülle (pruun nr.639) stardimelus (foto Riia Maratoni facebooki lehelt)

r4
10 km distantsi lõpetab Liina Luik (nr.32) Eesti naiste kõigi aegade teise-kolmanda tulemusega 32:47

r5
39ndal kilomeetril Brivibas Ielal kinnitamas lahtiligunenud numbrit

r6

r7

r8

Nordea Rigas Maratons 2014 leht


Marathon100.com

Uelo Suursaar