21: Tallinna maraton 14.09.2014, aeg 3:37:58

Koduseks aasta tähtsaimaks spordipeoks, Tallinna maratoniks, oli mul kaks konkureerivat ideed. Realistlikuma jooksustsenaariumi järgi pidin kogu tee läbima ühtlase 5:06 kilomeetritempoga ehk 25.30 viie kilomeetri kohta ning umbes 3h 35min lõppajale; heal juhul oleks lõpus sammu lisanud. Kui aga sai selgeks, et ilm vähemalt stardis on meeldivalt jahe (temperatuur tõusis jooksu kestel 11 kraadilt 16-le) ning et tuult praktiliselt pole, siis valisin eksperimentaalsema variandi ning haakisin end 3:30 tempomeistri gruppi. See oli suur, alul võib olla sajapealine grupp. Kohe esimese viie kilomeetriga tõmbas punt graafikule minutilise edumaa sisse (3:29 lõppajale), mis sisuliselt tähendas alguses 4:51 kilomeetritempot. Mu kiireim algus, ever. Vaatasin murelikult pulsikella, mis kõikus 142 ümbruses. Mu senise kogemuse järgi on seda alguseks liiga palju - aga eks näis mis saab, olin uudishimulik. Õigupoolest tähendas see lootmist imele... Nõnda kulgesid grupis mu esimesed 35 kilomeetrit, põhiliseks "vaatamisväärsuseks" kaasjooksjate seljad ja sääred ning helitaustaks tasapisi valjenev rütmiline ähkimine. Juttu ei räägitud, tõsine seltskond oli. Esimese ringi ehk poolmaratoni ajaks tiksus 1:44:41 (4:58 km-tempo).

Ilm oli jooksmiseks siiski pisut liiga palav, lisaks 15-16 kraadile paistis ka ere päike. Mis teisest küljest oli ju tore. Olen paar korda vihmaga ja paar korda lumesajuga maratoni jooksnud ning see ei ole väga tore. Niisiis, 35.kilomeetril olime viimast korda 3:30 lõppaja tempos, siis hakkas tempomemister pisut kiirust kaotama ning ka mulle endale sai selgeks, et nõnda ma lõpuni ei vea. Tempomeister ütles, et tal on krambid ning jäi maha venitama. Olin veel 36.kilomeetril nibin-nabin isikliku rekordi (ca 3:31) graafikus, kuid sealt edasi olin sunnitud tempot järsult alandama. Ime jäi saabumata. Jõud rauges ja pulss langes (maksimaalseks jäänud) 164 pealt 145 le. Nii kui grupi riismetest maha jäin, olin rajal üksi, see tähendab et jooksjad tilkusid paarikümnemeetriste vahedega. Omamoodi päris mõnus. Järgmine suurem punt 3:45 ajale oli kuskil kaugel tagapool. Mu kilomeetrid 36-40 kujunesid muidugi täielikuks jooksutaktika häbiplekiks. Liikusin säästurezhiimis 6:00-6:40 kilomeetritempoga ning ootasin kuni viimased geelilurtsud mõjuma hakkavad ja jõuvarud pisutki taastuvad. Paksu Margareeta juurest algab Tallinna maratoni kõige rängem kilomeeter, mis sisaldab tõusu munakivisillutisega vanalinna, rohkeid käänakuid ning Balti jaama juurde rajatud ajutist silda jooksjatele. Siiski suutsin tempo viimasel kahel kilomeetril 5:30 kanti uuesti üles kruvida. Finishiajaks tuli 3:37:58 neto. Ehkki see oli minu kohta päris korralik aeg, 21-st maratonist paremuselt teine, olin seekord lootnud veel paremat. Ikkagi olin ühe väärtusliku kogemuse võrra targemaks saanud - mu eksperiment kiire algusega ei õigustanud end. Teine pool tuli esimesest ligi 9 minutit aeglasem, kuid huvitav, et koht muutus väga vähe, kümne kilomeetri kaupa: 510, 509, 494 ja 502 (umbes 1900 startinu hulgas; koht Eesti jooksjate hulgas 339). Arvan, et mulle sobib energeetiliselt paremini negatiivne split; kõik kolm paremat poolmaratoni ning esimene ja kolmas maraton on joostud tõusvas tempos. Eks see ole ka individuaalne. Mõni saab kiire alguse tulemusena raja lõpus krambid, minul krampe üldiselt ei tule, kuid jõuvarud ammenduvad. Tundub nagu oleks mu pulsilöökide arv maratoni kestel enamvähem fikseeritud. Liiga palju pulsilööke alguses tähendab tempo alanemist lõpus, kusjuures võit alguses ei kaalu üles kaotust lõpus.

Ülle seevastu jooksis oma 19ndal maratonil välja uue isikliku tippmargi 4:27:12, ehk kaks ja pool minutit kiiremini kui Võsu südasuve maratonil. Koos kolleeg Ivoga jälitasid nad pisukese vahega 4:30 gruppi (mis liikus samuti alguses liiga kiiresti), kuid lõpus möödusid omakorda tempomeistrist. Arvatavasti lõpetame sellel aastal hea aja peale jooksmised. Et füüsis jäi laias laastus terveks (kõigest mõned verevillid), siis loodame aasta lõpus veel mõned maratonid lihtsalt “koguda”.

T3
Maratoni stardikoridoris

T1
Vaade droonilt (E.Prozes, S.Ilves)

T8
Ülle ja Ivo suunduvad teisele ringile (foto K.Jahilo)

Ülo Suursaar, A.Tinni foto
Paarsada meetrit finishini; vasakul pool Heleeni (foto A.Tinn)

T2
Kaks medalit

T14

Tulemused

Ü.S.