Katmandu oru inimesed ja jumalad
Ülo Suursaar
Horisont 4, 1998
Nepaali pealinna ja ta ümbruse külastamine võtab põlvist nõrgaks: sellises kontsentratsioonis kultuuriväärtusi ja inimesi erinevatest etnilistest ning religioossetest gruppidest ei näe tõenäoliselt kusagil mujal maailmas. Katmandu oruna tuntud Himaalaja eelmägedevahelises nõos, mõõtmetega umbes 25 korda 15 kilomeetrit, asub tervelt seitse maailmakuulsat vaatamisväärsust. Need on Katmandu, Patani ja Bhaktapuri vanalinnad, Swayambhunathi ja Bodhnathi stuupad - ümbritsetud budistlikest templitest ja kloostritest, ning Pashupatinathi ja Changu Narayani hinduistlikud templikompleksid. Seal kohtuvad erinevad usud, rassid, kultuurid ja ajastud.

Nepaal aastal 2055

Oru vanimad mälestised on budistlikku päritolu - neli praeguseks pool-lagunenud ja rohtu kasvanud Ashoka stuupat Patanis. India suur imperaator Ashoka levitas 3. sajandil e.m.a Buddha usku üle kogu Hindustani poolsaare, jättes kõikjale maha kokku sadakond stuupat ning raidkirju, edikte. Hiljem, kahe tuhande aasta vältel on vaheldunud mitmed kuningate dünastiad, kuid kunagi pole Nepaal pidanud alluma liiga kaugele ja võõrale võimule. Olles küll kaubateede ristumiskohas avatud mõjudele nii põhjast kui lõunast, on Nepaal paradoksaalsel kombel muu maailma jaoks jäänud ikka kaugeks ja võõraks maaks. Kuni 1951. aastani oli vaid väga vähestel eurooplastel õnne sellesse salapärasesse kuningriiki piiluda.
Maa avanemine tõmbas ligi kõigepealt alpiniste, kes planeedi kõrgeimatele tippudele võidujooksu alustasid. Kuue- ja seitsmekümnendatel muutus Nepaal aga hipide mekaks. Siinne odav ja eksootiline elu ning legaalsetest narkootikumidest turgutatud "vaimne" atmosfäär näis vihatud kodanliku elulaadi täieliku vastandina. Kaks-kolmkümmend aastat hiljem tulevad paljud tollased lillelapsed - nüüd juba korralike kodanlastena - oma noorepõlve Shangri-La'd jälle vaatama. Vahepealsed muutused pole kaugeltki ainult paremuse suunas toimunud ja turistide poolt vähemkülastatavad piirkonnad on sama vaesed kui enne. Rahvast aga on ligi kaks korda rohkem…
Nepaal on riigikorralt hindu kuningriik, ainus maailmas, sest India on parlamentaarne vabariik. Ehk seetõttu ei väljenda ka statistikaraamatutes toodud hindude-budistide suhe, vastavalt 90 ja 4 protsenti, nende religioonide tegelikku osakaalu Nepaali elus. Pealegi ei olevat siinne hinduism päris sama usk, mis Indias, sest siin on ta läbi põimunud budistlikest ja tantristlikest motiividest. Nepaalis "käibivate" jumaluste, jumalate inkarnatsioonide, avaldusvormide ja saatjate hulk ulatub tuhandetesse, mõnede arvates isegi miljonitesse. Üldiselt Katmandu oru inimene ei juurdle selle üle, millise usu panteoni mingi jumal kuuluda võiks. Kõik nad on jumalad ja järelikult kõigiga neist tuleb hästi läbi saada. Niisiis ohverdab ta igaks juhuks paljudel altaritel ja pühitseb innukalt kõikidel usupühadel, mida olevat kokku tervelt 150 päeva aastas! Aastanumber on praegu Nepaalis 2055.

Templite dzhunglid

Tänapäevaks peaaegu kokkukasvanud kolm kuulsat nevarite linna (Katmandu, Patan ja Bhaktapur) olid 13.-18. sajandil tegelikult rivaalitsevad linnriigid. Igaüks oma kuninga (kõik nad olid Mallad), kuningapalee ning selle ümber ehitatud templite väljakuga. Vaid väike osa Patani südalinnast (foto ülal) iseloomustamas kultuuriväärtuste hämmastavat kontsentratsiooni. Paremalt alustades: Krishna Mandir esindab India moguliarhitektuuri mõjusid, Yoganarendra Malla sammas - kobra kaitsmas kuningat, pagoodi stiilis väiksem Vishnu tempel ja kohe tema taga paistev Jagannarayani tempel. Edasi hindu sikhara-stiilis Narsingha tempel ning päris vasakul Hari ankari tempel.
Nevari rahvas on kummaline sulam indo-aaria ja tiibeti-birma mõjudest. Nende keel erineb tiibeti, nepaali või hindi keelest ning nende poolt loodud kultuuripärandki on unikaalne. Just siit pärinevad näiteks Hiinale ja Jaapanile hiljem nii iseloomulikuks saanud paljukatuselised pagood-stiilis templid. Nevarite kuldajastule ning Mallade dünastiatele saabus järsk lõpp aastal 1769, kui Gurkha kuningas Prithvi Narayan ahh läänest Katmandu orgu sisse marssis ja kogu Nepaali oma võimu alla ühendas.
600 tuhandega on nevarid praegugi Katmandu oru suurimaks rahvusrühmaks, kuigi terve Nepaali 20 miljonilise ja etniliselt väga kireva elanikkonna seas on see väike rahvas. Nad on tublid kaupmehed ja käsitöölised, kelle kutseoskuste säilimisest annavad tunnistust kasvõi needsamad sajad restaureeritud ehitised ja taastatud puunikerdused templitel (foto vasakul).

Veri ja värvid

Nepaali tähtsaim hindu tempel, Pashupatinath, tõmbab Shiva-usulisi palverändureid üle terve Nepaali ja Indiastki. Bagmati jõe kaldal asuv templikompleks (foto all) jumal Shivale pühendatud sümboolikaga, põletusmatuste suitsevate tuleriitade ning hägusas vees rituaalset kümblust sooritavate usklikega on otsekui India püha linna Varanasi miniatuurne analoog. Esiplaanil olevad väikesed tornikesed, chaitya'd, peidavad enamasti iva sümboli lingami. Üks lingam on nähtaval ka tornikeste vahel.
Hindu templite altarid, arvukad pühakujud ja religioossed sümbolid on enamasti kaetud lillevanikute, toidu-, lõhna- ja värviohvritega, mis kõik templite läheduses müügilettidel saadaval on (foto ülal). Värvilisi pulbreid kasutatakse ka tika, ehk hindu kastikuuluvusmärgi laubale joonistamiseks. Kindlasti näeb templite juures mõnda sadhu't ehk pühameest, kes on täielikult spirituaalsele otsingule pühendunud askeedid, omamoodi ida diogenesed. Nende visadus on muljetavaldav ning neisse suhtutakse aupaklikult. Idamaa inimene on väga ebausklik ja kõige enam kardab ta solvata mõnda pühadust, olgu see siis sadhu, templiahv, püha lehm, puu, jõgi, mägi või kes-teab-mis-veel.

Om mani padme hum

Katmandu oru kaks silmatorkavamat ja enampildistatud objekti on tõenäoliselt Swayambhunathi ja Bodhnathi stuupad. Swayambhunath on sihvakam ja ta asub künka otsas pealinna lääneservas. Laiema ja massiivsema Bodhnathi leiame linnast mõne kilomeetri idapool (fotod lk. 1-2).
Stuupad tähistavad budistide jaoks mõnda olulist paika või sündmust, arvatavasti sisaldavad nad ka mõnda reliikviat. Mongolite rüüsteretkede ajal on vähemalt Bodhnathi muldkeha lahti kaevatud lootuses sealt kulda leida, kuid mõned usuvad, et Bodhnatis peitub hoopis Buddha luu (- kas tuleb tuttav ette?)
Igal stuupa ehituselemendil on kindel sümboolne tähendus: mandala-kujuline alus kujutab elementi maad, sellel asub valge masiivne poolkera (vesi), siis torn Buddha kõikjalenägevate silmadega (tuli) ning torni tipp sümboliseerib õhku ja eetrit. Stuupa alus on ümbritsetud sadadest palveveskitest (foto ülal), mida päripäeva stuupa ümber ringlevad palverändurid käega käima tõmbavad - samuti päripäeva. Palveveskitel on kujutatud budistide kõige püham mantra om mani padme hum. Mantrad on paljukordselt kantud ka palveveski trumlis rullikeeratud paberiribale ning mitmevärvilistele palvelippudele, mis budistlike pühapaikade läheduses alati tuule käes plagisemas on.
Niisiis hõljub stuupade kohal nähtamatu miljonihäälne palvetesümfoonia. Sinna kui tugipunktide ümber on elama asunud arvukas budistide kogukond. Suuremalt jaolt on need tiibeti pagulased, kes alates 1959. aastast Hiina kurikuulsa "kultuurirevolutsiooni" eest siia on põgenenud. Töötavad Tiibeti (Mahajaana-) budismi kõigi nelja suurema ordu - Ningmapa, Kagjapa, Sakjapa ja Gelukpa kloostrid (foto vasakul).

Kui minevik on möödas, aga tulevik veel saabunud pole

Nepaali positiivne imidzh, mis põhineb rikkalikul kultuuripärandil, turismil ja alpinismil, osutub lähemal vaatlusel küllaltki nukraks ning tulevikuprognoos pessimistlikuks. Tüdrukuke Bhaktapurist (foto ülal), kes maast madalast iidsete templite vahel mängima on harjunud, märkab peagi, et on olemas ka hoopis teine, rikkuse ja heaolu kättesaamatu maailm. Riigis, kus enamik inimesi terve elu jooksul pudelitgi importõlut endale lubada ei saa, tundub suurte rahvusvaheliste kontsernide lausreklaam kuidagi kohatu ja valus vaadata (foto paremal).
Põllumajandusliku maa pind ja võimalused on ammendunud. Riigi suurimate sissetulekuallikate - turismi ja välisabi kasv ei suuda aga katastroofiliselt suureneva rahvaarvuga sammu pidada. Lisaks on Nepaali ühiskond rahvuste, kastide, klasside ja tegevusalade järgi äärmiselt killustunud ning poliitiliste meetmete abil raskestijuhitav.
Tundub, et praegu maailmas kehtivate majandusseaduste järgi ei saa Nepaal mitte iial jõukaks ega arenenud maaks. Aga kes teab, võibolla ongi Nepaali osa jääda meie tarbimisvõidujooksu tormavas maailmas selleks materiaalsetest rikkustest ärapööratud sadhuks, kelle juurde, maailma katusele, vaimseid väärtusi otsima minnakse.


Interneti linke Nepaali kohta:

www.south-asia.com/dotn/
www.info-nepal.com/
www.lonelyplanet.com/dest/ind/nep.htm
www.vic.com/nepal/related.html
www.catmando.com/nepal.htm
www.sea.ee/~ys/ho.htm