Stamina – DNB vana-aasta heategevusmaraton 16.detsembril 2012 (3:49:57)
PS: Stockholmi maraton 2. juunil 2012 
Tallinna maraton 9. septembril 2012
Amsterdami maraton 21.oktoobril 2012

Mõned aastad tagasi, kui hakkasin taas tervisesportlase tasemel suusatama, tundus suusatamine mulle kliima soojenemise foonil kuidagi ebaloomuliku, hääbumisele määratud tegevusena. Astud läbi musta porise metsa, kunstlume raja juurde, teed 2 või 4 km pikkusel valgustatud masinalume rajajupil oma treeningringid – selleks et korra-paar talve jooksul Lõuna- või Kirde Eestis mõnel Estoloppetti maratonil osaleda – juhul kui need lumepuudusel ära ei jäeta. Vahepealsed lumevaesed talved on aga taas asendunud lumerohketega. Saatuse irooniana suusatan ma nüüd vähem kui kunagi varem. Käin hoopis jooksmas. Olen leidnud et jooksumaratonid sobivad mulle paremini ja talvel 2-3 korda nädalas jooksu-sutsaka tegemine raiskab oluliselt vähem aega kui suusatama minemine koos sellele eelneva ja järgnevaga. Ometi võib lumisel rajal kümnekraadise pakasega jooksumaratoni läbimine tunduda samamoodi ebaloomuliku, masohhistliku tegevusena! Just sellisesse afääri olin ma nüüd langenud. Tavaliselt kogun ma novembris-detsembris juba kõhupeale pekki, kuid vana-aasta maraton oli suurepärane stiimul veel veidi aega vormis püsimiseks. Ja selle eest olen ma tänulik.

Ilmaprognoos lubas -10 kraadi, 10 m/s tuult ja alates lõunast ka lumesadu. Kuid ikkagi ootasin ma väga seda jooksu, aasta neljandat maratoni. Pärast mõnevõrra ebaõnnestunud Tallinna ja Amsterdami maratone oli enesetunne veidral kombel väga hea olnud. Jätkasin oma tavapäraseid rahvasportlase treeninguid skeemi järgi et pärast maratoni vaiksem taastumisperiood ja mahu kasv ning enne järgmist jälle mahu kahandamine. Amsterdami ja vana-aasta vahelisse veidi alla 2-kuulisse perioodi mahtus 24 jooksu ja 246 km, pikim ots 26 km. Kaudsete märkide järgi olin elu parimas vormis, võimeline heades tingimustes jooksma 3:40. Paraku saavad talvisel maratonil tingimused olla kas halvad või väga halvad… Lumisel rajal läheb osa äratõuke energiast raisku, lumekonarustel „mängivad” jalad hakkavad pikapeale selja peale, paksem riietus muutub lõpuks higist raskeks.
 
Tegelikult ilm ei olnudki nii halb kui enne starti võis tunduda. Kella 9 ja 14 vahel oli temperatuur EMHI lehe järgi Harkus vahemikus -10…-8 külmakraadi, tuulefaktoriga tõusis see jooksu kestel -18 kraadilt -15-ni, tuult umbes 6 m/s ja puhangud kuni 12 m/s. Starti läks 93 maratoonarit, enamus karastunud maratonihundid. Kohapeal registreeris oma kümnendale maratonile ka Ülle. Muidugi olid väljas Meelis Atonen ja Indrek Jürgenstein – mõlemale selle aasta 20-s, 70-aastane Erik-Voldemar Üprus (selle aasta 5-s) ja paljud teised koloriitsed tegelased. Jooks oli 8,4 km (8,44 km) pikkusel ringil algusega Rocca-al Mare kooli juurest, 5 tuuri. Esimese ringi esmamulje: rada oli üllatavalt hea ja kena. See oli küll üleni lumerada, kuid tänavakoristus oli ringi mõnepäevataguseid lumetuiske arvestades heasse seisu viinud. Rada oli veidi pehmem kaugemas otsas, eriti pärast seda kui 100 jooksjat olid juba mitu korda sealt üle trampinud. Vahepeal hakkas ka õrna lumekest tibutama, kuid prognoositud suurem lumesadu jäi õnneks tulemata. Mul oli seljas kaks kihti pikki pükse, müts ja mask, varruka kohal kolm ja kehal (koos numbrivestiga) 5 kihti. Kõik need kihid olid õhukesed. Tundus paras või õige pisut palav. Kuid vähem riietudes on oht, et kui jõud lõpus raugeb, siis hakkab pakaselise tuulega väga kiiresti külm, keha on ju märg. Vöökotiga oli kaasas viis lonksu geeli. Esimesel ja ka teisel ringil vaatasin veidi ka ümbrust. Oli kena karge talveilm, õrnalt kumas alguses ka päikest. Pool teest oli allatuult, kuid 3 km-ne lõik piki Vabaõhumuuseumi teed stardipaiga poole otse vastutuult. Kujunesid ka mõned grupid, kuid jooksjate vähesust arvestades olid pundid hõredad ja ebapüsivad. Minul õnnestus püsida teise-kolmanda ringini Reimo Krassi, Peeter Hendriksoni ja Sven Sempelsoni sabas. Kaua aega oli pundis ka Relika Mell, kes hakkas neljandal ringil pisut maha jääma. Neljandal tuiskas mööda suur Atoneni punt, kuid nad tegid vastutuuleotsal nii valusat tempot (umbes 5:15 kilomeetrile), mida ma ei suutnud sel hetkel enam taluda. Vaheaegu vaadates jooksin neli ringi väga stabiilselt tempoga umbes 5:24 kilomeetrile (ringiajad 45:27, 45:30, 45:21 ja 45:39), see oli mu Amsterdami (aasta parima!) maratoni keskmine tempo. Ka viimasel ringil suutsin paar esimest allatuulekilomeetrit sama vunki hambad ristis säilitada, kuid siis hakkas energia raugema. Ma ei olnud sugugi kutu, kuid pulss ja tempo lihtsalt veidi langesid. Andsin ära viimase 4-5 kilomeetriga kokku 2-3 minutit. Lõpuaeg 3:49:57 ei ole mul midagi erilist, kuid neid olusid arvestades oli see võib-olla mu elu tugevaim jooks. Vahetult mu ees ja järel lõpetajad olid valdavalt 10-20 minutit paremate isiklike rekorditega. 

Meestest võitis Kristo Reinsalu ajaga 2:47:31, naistest Liis-Grete Arro (3:20:34). Suurepärane üritus, enam ma seda niiväga veidraks ei peagi! Mingi münt osavõtutasust läks ka heategevusse (lisaks 87-le maratoni lõpetajale oli ka 147 lühikese, 8,4 km distantsi läbijat). Urmo Raiendi ja Co korraldus oli väga hea. Väljas oli palju fotograafe. Ülle ja Ivar Lai jooksid kogu trassi koos, kordamööda vedades ja üksteist utsitades. Ivaril oli see elu 24-s maraton, Üllel kümnes. Kõik need kümme oleme koos teinud (minul lisaks esimene maraton 2007. aastast). Ülle on nüüd marathon100 veebilehel jooksuhullude tabelis naistearvestuses esimesel leheküljel, kohal 23-27. (Keskea kriisis mehi on hulga rohkem, mina oma 11-ga olen alles viiendal leheküljel!) Kokkuvõtteks: hea tunne jäi. Nüüd edasi tulgu või maailmalõpp. (Või pigem mitte – olen juba registreerinud järgmiseks aastaks Võidupüha maratonile ning muidugi ka Tallinna omale, teistele soovitan ka vana-aasta jooksu ära proovida).

Ülle esimesed 10 maratoni:

1

4:36:33

11/09/2011

SEB Tallinn

2

4:37:30

21/10/2012

Amsterdam

3

4:42:43

02/06/2012

Stockholm

4

4:43:01

06/09/2012

SEB Tallinn

5

4:43:38

22/05/2011

Riga

6

4:44:30

20/09/2009

Berlin

7

4:51:30

12/09/2010

SEB Tallinn

8

4:54:50

14/08/2010

Helsinki City

9

4:57:00

16/12/2012

Vana-aasta jooks

10

5:01:19

16/08/2008

Helsinki City


va1

va2
Ülo finish
va8
Ivar ja Ülle lähevad viimasele ringile
va4
Ülle finishis
va3
Ülle ja Ivar
va5
Oma selle aasta viiendat maratoni lõpetab 70 aastane Erik-Voldemar Üprus
va6
Naiste esikolmik
va7
Meeste esimesed kolm

Palju pilte Rixratas lehelt
Palju pilte Spordiportaali lehel
Tulemused Championchipi lehel
Jooks Stamina leheküljel

Marathon100.com
Jooksuportaal
Spordiportaal

Lisatud jaanuaris 2013: Vinni - Rakvere  talvejooksu maraton 13.jaanuaril 2013 (kaheteistkümnes: 3:53)
(samast asjast Marathon100 - portaalis)

Ü.S.