14: Võidupüha maraton ja teised palavad jooksud

22.juunil, viis nädalat pärast Riiat, ootas mind Pärnumaa Võidupüha maraton. Olen Pärnus sündinud ja koolis käinud ning osalemine sellel sõjalis-patriootilise värvinguga üritusel tundus õige mõte olevat. Mõned valavad verd Afganistanis, teised higi Tori sõjameeste kiriku juurest Pärnu Rüütli platsile joostes.

Aga kõigepealt paar sõna kahe maratoni vahele jäänud nädalatest. Esimene läks taastumisele – vaid üks kerge jooks. Teisel veel paar kerget jooksu ja nädala lõpus Rapla Selveri suurjooks. Oh jeerum! Sooja oli ligi 30 kraadi ning 10 km aeg (44:45) mõttetute killast. Rada oli igavapoolne, kuid sponsoreid ja auhindu palju ning korraldus püüdlik. Nädal hiljem Rakvere ööjooksu poolmaraton. Päeval valitsenud 25-kraadine leitsak jahenes stardihetkeks kell 21.30 umbes 18 kraadini, kuid ikka oli palav. See oli väga suur ja uhke üritus. Pikad järjekorrad ning kesklinn jooksjaid ja muidu pidutsejaid paksult täis. 21 km rada vingerdas läbi pea kõik Rakvere tänavad. Üllatuslikult lainetasid need tuntavalt üles-alla. Võtsin plaani alustada tagasihoidlikult ja joosta tõusva tempoga. Esimesel poolel hoidsin kilomeetri-tempot 4:30...4:40 (pulss umbes 155), teisel poolel 4:20...4:30 (pulss 165-180). Negatiivset splitti on suurepärane tunne joosta: jõudu on palju ja muudkui möödud ja möödud teistest. 1:35:19, minu paremuselt teine aeg, andis vanuserühmas 5.koha 32-st. Ülle poolmaratoni aeg (samuti isiklik teine) oli 2:05:38. Sellele jooksule tuleks ka järgmisel aastal tagasi. Bände, kõhutantsijaid ja ergutajaid oli raja kõrval mõne suure rahvusvahelise spordiürituse jagu ja kindlasti rohkem kui Eestis mistahes teisel jooksul. Veidi tekkis probleem joogi kättesaamisega. Ei tea, kas rahvast oli palju, aga sageli jäid tühjade kätega veepakkujad jooksjate ja laua vahele. Poolel maal pakuti geeli, mis läks kaubaks. Hea fiilinguga jooksusündmus oli.

Sageli maratone-poolmaratone joostes tekib probleem, et pole eriti aega treenida. Esialgne taastumine eelmisest jooksust võtab nädala-kaks ning nädal enne uut maratoni teen vaid 1-2 lühikest jooksu. Mu aprilli-mai-juuni kuukilometraazhid olid vaid 130-140 km. Kuid eelmiste aastate praktika näitab, et üle 200 km eriti ka ei saa – midagi hakkab kuskil valu tegema. Võidupüha puhul lootsin mingit Riia-taolist jooksu, ei enamat. Ilm oli küll palav (vilus 20-24 kraadi), kuid siiski veidi jahedam kui tookord lätlaste juures. Rada aga oli natuke raskem. Pärast kiriku- ja tuletseremooniaid anti kell 13.30 start 122-le maratoonarile Tori kiriku tagant lohetapja monumendi kõrvalt. Alul oli küll päike pilveloori taga, kuid kõrge õhuniiskus hoidis pulsi kõrgemal kui asi väärt oli. Esimene pool läks keskmise 5:20 km-tempoga. Osa teest jooksin koos Sven Sempelsoniga, nagu mitmel varasemal korral, ja puhusime juttu. Pärast poolmaratoni stardikohta Paikuse – Sindi Lodjal sukeldus rada kuueks kilomeetriks sääsemetsa. Liivakad-juurikalised luitekünkad ja Raeküla metsarajad edukalt läbitud, tõusis tee 30.km-l suurele sillale ja kulges Jaansoni-jooksuga vastupidises suunas vana silla poole. Taevas oli pilvitu ning päike kõrvetas armutult. Siin hakkas mul tempo ja pulss langema. Muidu kena tiir ümber Vallikraavi, jahtklubi ja rannarajooni kujunes päris piinarikkaks, sest ka üks põlv hakkas valu tegema. Finishisse viival Rüütli tänaval enam väga rabelda polnud mõtet. Aeg 3:52:18 oli veidi kehvem kui lootsin, 42.koht 118 lõpetanust, aga võib rahule jääda. Iga lõpetatud maratoniga võib rahule jääda.

Ülle jooksis suurema osa ajast koos ühe noore jooksusõbra, Sandra Ojamäega. Vesteldes ja üksteist toetades läbisid nad kogu raja stabiilse tempoga lõppajale 4:59:10. Õhtuks olime sellega välja teeninud prii pääsme Ewerti-Draakonite ja Brainstormi kontserdile Vallikäärus Watergate festivali raames. Mis edasi? Esimestel päevadel pärast jooksu mõtlesin, et tõeks osutub ütelus, et kõik mis ei tapa, teeb vigaseks! Kuid õnneks taandus põlvevalu umbes viie päevaga ja plaan kuu-kahe pärast uus maraton joosta on loodetavasti veel jõus. Palju julgustust selleks andis pealesattumine Võidupüha maratoni võidumehe Indrek Ilumäe blogile. Mees hakkas tõsisemalt jooksma 2 aastat tagasi, on teinud muljetavaldava arenguhüppe – aga läbi millise valu (ja kire)! Kes pole lugenud, lugege, link on all. 

Võidupüha maraton

Jooksuportaal Võidupüha maratonist

Marathon100.com

Indrek Ilumäe blogi Võidupüha maratonist ja muust

Sandra Ojamäe memuaare maratonist

Rakvere ööjooks

Eelmine sissekanne - Riia maraton (nr.13)


13-1
Enne lahingut

2silda
Start Toris (foto: Kahe Silla Klubi veebileht)

2silda
Joogipunktis (foto: Kahe Silla Klubi veebileht)

13-2
Ülle ja Sandra finishisirgel

13-3
Ülle ja Marika

13-3b
Sandra ja Ülle

13-4
Kaido ja Lauri

13-4b


13-5

Ü.S.