|
ESTMAR-AVALEHT
UUDISED
TEGEVUSED
MATERJALID
GALERII
Mereinstituudi laevastik valmis
merele minema ESTMARI ülesandeid täitma
Ma juunikuus läen merele…
Sest meri on mu elukoht,
mu rõõm ja lootus, hädaoht .
Hetk enne sukeldumist –
huvitav, kas ballooni õhukraan on ikka lahti?
10 km Vilsandist läänes
paikneva Suurkuiva madala väikseim sügavus on ca 2m. Pikkadel inimestel
niisama ning lühematel nt-ks lestaotstele toetudes on võimalik keset
veteavarust muretult püsti seista ning … loota, et paat minema ei
sõida.
Proovivõtuvahendid
põhjaelustiku kogumiseks kõvalt settelt – tegemist metallraamidega,
mille külge kinnitatud riidest kott.
Kiirekasvulised efemeersed
niitjad vetikad on laialt levinud ka Vilsandi madalatel levides
peamiselt sügavustel 2-8 m. Meie vete tuntuim vetikas - tugeva
tallusega põisadru aga antud piirkonnas ei levi – seda eelkõige
lainetuse ning jää kulutava tegevuse tõttu, mis ei võimalda
mitmeaastasel taimel välja kujuneda.
Pruunvetikas Chorda filum on oma rahvapärase nimetuse – jõhvvetikas
– saanud just nimelt jõhvilaadse talluse tõttu, mida katavad
väikesed karvakesed, mille tõttu on vetikas ka pisut limane ning libe.
Levinud on vetikas peamiselt sügavustel 0,3-6m.
Uhkes üksinduses – seltsiks vaid söödava rannakarbi ning agariku
kooslus. Ca 12 m sügavusel.
Vilsandi ümbruses esineb rohkelt bioherme. Bioherm on lubjakivi tüüp,
mis on moodustunud omaaegsete korallrahude kivistunud jäänustest.
Korallid kasvasid siinsetel aladel siluriaegses soojas meres ligikaudu
400 miljonit aastat tagasi. Bioherme on kerge ära tunda - erinevalt
tavalisest paekivist pole bioherm kihiline, vaid tema pealispind on
konarlik ja urbne. Selline pind tagab ka erinevatele karpidele (pildil
söödav rannakarp) ning ning vetikatele (pildil punavetikas agarik)
paremad kinnitumistingimused.
Sügavates vetes valitsevas
pimeduses põhjataimestik enam ei levi. Küll aga sobib see elupaigaks
söödavale rannakarbile ning vähesemal määral ka tõruvähile.
|
