|
ESTMAR-AVALEHT
UUDISED
TEGEVUSED
MATERJALID
GALERII
I
- Avamerealade inventeerimine
Avamerealade
elustiku inventeerimine algas 2008. aastal ja kestab 2010. aastani.
Kogutakse
andmeid ja analüüsitakse looduskaitseliselt olulisi liike või elupaiku
viies
avamerepiirkonnas:
1) Vaindloo
piirkond
2) Neugrundi
madalik Soome lahes
3) Uuskuiva –
Mustpanga madalikud Vilsandi saarest läänes
4) Gretagrund
Liivi lahes
5) ulatuslik
Hiiumaast põhja ja läände jääv madalike ahelik (Neupokojevi, Apollo,
Vinkovi
jt).
Madalike arv
ja üldpindala on eri piirkondades erinev, kuid tervikuna peaks
olema kaetud kõik Eesti territoriaalvete ja majandusvööndi
väärtuslikumad
madalikud.
Uuritakse
eraldi nelja gruppi: põhjataimed
ja -loomad, mereimetajad, linnud ning kalad. Iga grupi uurimiseks
kasutatakse
erinevat, just sellele grupile sobivat metoodikat.
Kalastiku
uuringud toimuvad standardsete võrgukomplektide abil, mistõttu
piirkondade
kalastikust on saadud kvantitatiivsed ja omavahel võrreldavad
ülevaated. Ka
põhjaelustiku uuringud viiakse läbi analoogse metoodikaga:
põhjaammutiga
pinnast kogudes ning sukeldumisel visuaalselt vaadeldes ja
videoaparatuuri kasutades.
Linnustiku
uuringuteks kasutatakse kahte põhimõtteliselt erinevat, kuid samas
hästi
standardiseeritud meetodit – laevaloendused ja lennuloendused –, mida
omavahel
kalibreeritakse.
Mereimetajatele
on madalikud seniste
teadmiste põhjal tõenäoliselt olulised, kuid tulenevalt loomade
toitumisbioloogiast sesoonse iseloomuga ning arvestades peamiselt
hüljeste nii
individuaalset kui ka rühmalist käitumist, on küllaltki raske ühe või
teise ala
olulisust määrata. Metoodika selliste alade põhjalikeks
uuringuteks paraku
puudub. Projekti eelarve ei võimalda laiaulatuslikku standardset
telemeetriauuringut, seega kasutatakse visuaalseid vaatlusi ja
võimaluste
piires ka raadiosaatjatega varustatud isendite abil kogutud
andmeid.
Kõige põhjalikumalt on tänaseks läbi töötatud Neugrundi ja Gretagrundi
madalik,
kus on andmeid kogutud kõikide uurimisteemade lõikes. Neil aladel oli
võimalik
analüüsis kasutada ka varem kogutud algandmeid. 2008. aasta lõpuks
peaksid kõik
välitööd ja suurem osa andmeanalüüsist neis kahes piirkonnas olema
lõppenud.
Kalastiku ja linnustiku andmete kogumisega on alustatud Hiiumaast põhja
ja
läände jäävatel Neupokojevi, Apollo ja Vinkovi madalikel.
Põhjaloomastiku ja
-elupaikade ning linnustiku kohta on esimesed materjalid saadud
Vilsandist
lääne poole jäävatelt madalikelt.
Välitööde
käigus
on kogutud väärtuslikku materjali, mis on andnud olulist lisateavet
Eesti
merealade kohta. Samas saab kvantitatiivseid tulemusi kokku võtta ja
avaldada
(erinevate alade võrdlev tähtsus jne) alles pärast seda, kui on läbi
uuritud
kõik merepiirkonnad; enamasti (kalandus, linnud, põhjaelustik) peab
arvestama
ka sesoonseid aspekte, mis tähendab et uuringuid tuleb teha eri
aastaajal.
II Kaitsekorralduskavade koostamine
olemasolevatele merelistele kaitse- või hoiualadele
On tehtud
esialgne valik potentsiaalsete alade osas, millele kaitsekorralduskavad
koostatakse (vt lisatud kaart). Nende hulgast valitakse välja kuus ala,
mis
saavad kava 2010. aasta lõpuks. Kaitsekorralduskavad koostatakse varem
kogutud
andmete põhjal (ESTMAR projekti raames nendel aladel täiendavaid
uuringuid ei
toimu). Toimunud on esialgsed läbirääkimised Riikliku
Looduskaitsekeskusega ja
koostööd tehakse A. Tõnissoniga, kes koostab Kolga lahe MKA
kaitsekorralduskava.
III Seminarid ja avalikkuse teavitamine
Kolmas
tegevus ühendab endas
projektijuhtimist, rahvusvahelist kogemuste vahetust (seminarid) ja
avalikkuse
teavitamist.
11.–12. juunil 2008. aastal toimus Lätis Jurmalas rahvusvaheline
seminar:
„Kogemuste vahetus Balti riikide Natura 2000
merealade kaitsega seotud õiguslikest aspektidest ning 2005–2008
toimunud
merealade uuringute tulemuste hindamine”
Seminari eesmärgiks oli arutleda Balti riikide Natura 2000 merealade
piiritlemise ja kaitsemeetmete ning sellega seonduvate õiguslike
aspektide
teemal.
Seminaril osalesid projekti eksperdid, mereuuringutega tegelevad VVO-d
ja
teadlased; riigiasutuste (keskkonnaministeeriumid ja kaitsealade
administratsioonid)
esindajad Eestist, Lätist ja Leedust; külaliseksperdid Euroopa
Komisjonist,
Saksamaalt ja Suurbritanniast, sh 14 osalejat Eestist.
Peamised arutelu teemad olid:
- Natura 2000 merealade
moodustamisega seotud õiguslikud
aspektid
- Natura 2000 merealade
moodustamine majandusvööndis
- Piiriüleste Natura 2000
merealade moodustamine ja kaitse
korraldus
- Seadusandlikud vahendid
Natura 2000 merealade kaitse
tagamiseks
Avalikkuse teavitamiseks on plaanis välja anda kolm infovoldikut ja
raamat
Eesti merealade loodusväärtustest.
Esimene kolmest voldikust – eesti- ja ingliskeelne üldinfo projekti
kohta (500
tk kummaski keeles) – ilmus mais 2008 ja seda on levitatud projekti
partneritele.
|
